Tehtud. Üle ootuste suurepäraselt tehtud. Pean siiralt tunnistama, et Tatu Maraton ei olnud ainult linnuke kastis vaid äraütlemata nauditav elamus. Massid, need suured massid ei saanud mitte häirivaks, vaid ainult täiendasid oma suure rõõmsusega kogemust. Kõik oli lausa perfektne, isegi ilm siinjuures, ei tekkinud mitte momenti kus oleks külm leidnud võimalust rünnata, mitte kordagi. Aga loodus, loodus oli lihtsalt uskumatult kaunis, nii mõnigi hetk oleks tahtnud võtta peatuse, pildi salvestamiseks (mõte järgmisteks kordadeks), laskumised, päike, lumi, rahvas - puhas kuld. Kogemuse mõttes soovitan, vägagi. Puhas nauding.
Ärksamaid hetki:
- 4 minutit enne starti viibisin veel potil. 2 minutit enne starti said saapad klambrisse, sõrmed kindasse ning kindad keppi ja 4,3,2,1...
- stardist lugedes, siis kolmas laskumine, pauhti 45 aastasele plikale tagant sisse. Oli kuulda trollide torinat. Sain ka siis kiiresti - 'Sorry, sorry, my first time' ja veel kahemõttelisi repliike. Kuid preili oli siiski nõnna armas, et õpetas mulle ka ühe suusaga sahka sõitma. Olin tänulik.
- esimeses TP-s, Matul tegin kohe apsaka, räige apsaka. Olin otsustanud lükata ennast kõikse viimase toitlustuspunkti letti ning nii ma suuna seadsingi viimase laua juurde, kuid paraku kohale jõudes selgus, et tegu oli suusamäärimise boksiga ning viimane laud jäi nii ~10m tagasi, läbi vastu voolavate masside. Jätsin punkti vahele. Õnneks, suureks õnneks ei maksnud kätte, sest esimese joogi sain alles ~1:36h peal.
- Erki Tammiksaare koletuks katsumuseks räägitud Harimäe tõus. Punkt, kuhu kõik mehed ilma rajal kõrval puhkust võtmata ei jõuagi ning ilma telgi ja turistieineta ükski tavakodanik ei hakka üldse üritamagi. Tundus olevat piisavalt mõistlik jutt, eriti geograafi suust, nii sai ka ennast rajal säästetud ning tõusu ootama jäädud. Hoidsin rammu kuni Palu TP-ni kuigi juba Peebul hakkas kahtlus pugema hinge Harimäe asukoha osas, kui aga silt pakkus ainult 24km lõpuni siis jõudsin selguseni, et küllap see Harimägi nüüd ikkagi võetud on. Piisav emotsionaalne laksakas, et eelviimase ning viimase TP vahel saavutasin oma keskmise tippkiiruse 14,93 km/h, päris mitmed seljad tulid vastu.
- rajale minnes oli üks ainumas eesmärk, va suure külmaga ühes tükis finišeerida ja kui alla 6h on eriti suurepärane, aga enne kõike - ühes tükis. 23km peal, Ande TP-s oli aega kulunud ~1:36h, sai enesetundest lähtuvalt tehtud esimene optimistlik lõppaja korrektsioon, igati reaalne tundus tulla juba alla 5h, selleks tuli ainult hoitava tempo suhtes mitte väga suuri allahindlusi teha edasisel distantsil. Peebult Palule rühkides hakkasin imestama, kus on Harimägi, kuis ma nii hea tempoga liikunud olen, kuis mul veel rammu on, igal juhul oli Palul selge, Harimägi on võetud ja kui ma nüüd udjan veel tempokamalt, võin ka alla ~4:30h tulla. Nii reipama sammuga olingi 58km peal, kui mõistsin, et jah ka ~4:30 saab võetud ja lausa varuga. Seepärast sai programmi võetud ka esiti välistatud kohvipeatus 59,2km-l, Löfbergs Lila punktis, piimakohvi ja konjaablit paraku ei pakutud. Must, jahtunud kohv ning mitte just paranenud enesetunne - olid täpselt need kogemused, mis järgmiseks korraks kaasa võtta. Viimased kilomeetrid sai võetud rahulikus aeroobses tempos, nauditud ümbritsevat loodust, tühje telekaamerate pukke, mööda tuiskavate kaasvõistlejate entusiasmi ning Elva staadioni viimaseid meetreid. Muhe.
- Finišis pakutud soe Tõmmu Hiid ei olnud üldsegi mitte hea, kuid uskumatult mõnus peale nelja poole tunnist rassimist rajal.
- Koht: 1437 (391, oma ealiste härrade arvestuses)
- Osalejaid: 4780
- Aeg: 4:24:51
- Keskmine kiirus: 14,27 km/h
- Keskmine pulss: 156
- Max pulss: 171
- Kadunud kaloreid: 4539
Varustus:
- Karhu Matrix suusk, aastakümnest 1990, pikkusega 185, määrdeks all Hawaii Expressi poolt pakutult pakett - parafiin, kõrgfloor, võistluspidamine. Hinne: 8/4. Libisemist selle suusa, määrde ning mehe sümbioosis ei tekkinud, rajal ei möödunud ma laskumistel puhta libisemise pealt küll kellestki, samas ei saanud ma ka möödujadelt sõimu, kuigi jah, põhjust oli, kuna nii mõnigi kodanik otsis vaba rada mu tagant. Minu tempos sõitev eestlane on igal juhul kultuursem suusarajal kui ehk liikluses, kui teha lihtsustatud võrdlus. Pidamist aga tuleb kiita, kogu raja, kogu aja jooksul oli ehk korda 9 kui suusk andis tagasi, ideaalsemat on mul raske tahta. Sõnaga, hinnangu saan anda komplektile mitte määrdele, mehele ja suusale eraldi.
- Exel alumiinium kepp. Hinne: 8/7. Ei väsitanud ära, ei oska paremat tahta.
- Salomoni 3.1 saabas, peale Piraaja kedra tuulekaitseks ning sisse Rukka termosokk ning keemiline soenduselement. Hinne: 8/7. Ideaali lähedane kombinatsioon antud kliimas. Kedra jooksis iga kilomeetriga millimeetri kaupa ülespoole ja selle soojuse effektis ma päriselt veendunud ei ole ning soojuselementi ma ei tundnud, talla all ei tekkinud mitte kerget sooja tunnet vaid oli kuni viimase 17km väga mõnus. Ehk võiks öelda, et kõik toimis.
- Riietus kehale, Sirbist Gösekeni kajastav artikkel, Speedo supelpüks, Eesti Kaitseväe kalsooned, Björn Borgi windstopperiga suusapüks, Crafti windstopperiga pesu, õhuke fliis, Crafti õhuke kile, fliis vest. Hinne 8/5. Suusapüks läks lõpuks raskeks ning kalsooned said niiskust täis, nii ka Crafti pesu ja fliis, ehk siis läks suti palju oli soojustust. Sirbi artikli kasutegurit oli raske hoomata, kuid ümberriietumis telklas leidsin ühe osa artiklist vasaku jala saapasäärest, üks oli puusale trükimustaga immutanud arusaamatu tattoo ning kolmas osas leidis õdusa paiga kannikate vahel. Ka rajal võis imestada, viimastel kilomeetritel tuli ikka väga erinevaid artikleid vastu. Windstopperi ajastul jääb ajalehe tehnika küsitavaks.
- Riietus peale, Buff, JK Piraaja villane müts, õhuke Nike Fit-Dry müts, päikeseprillid. Hinne 8/6. Prillid oli mõttetu valik.
- Riietus sõrmele, Vaude Event 3 in 1. Hinne 8/4. Ilmselge liialdus. Matu TP-s läks juba esimene kinda kiht kõhukotti ning järgmises punktis võtsin ka teise kihi katte maha näppudelt. Puhas minu viga, reageerisin üle.
- Energia, kõhukotis oli kaasas 3 energiageeli, mp3 mängija, varusokid, varukindad, telefon. Tempo küsis mult vaid kahte geeli ning podcaste ei kuulanudki. Seltskonnas sõites puudub vajadus igasugusele alternatiivsele meelelahtusule.
Posts
