Saturday, July 16, 2011

Kõrvemaa triatlon

    
Veehoidlasse ulpima ei jäänud, rattas bambusesse ei põiganud, jooksus keegi mööda ei läinud, hoopis ise korjasin skalpe nii kümmekond ehk siis igati õnnestunud start praeguse olematu treeningu pealt.

Eksperiment nimetusega 'rattapükstes triatlonile' saab samuti õnnestunuks lugeda. Lühikeste rattaliibeketaga ei suutnud ma tajuda ühtegi tagasilööki ujumises, enne kaldale jõudmist tegin veel kontrolliva kohenduse ning hoolimata pingutusnööri puudumisest, ei pidanudki pükse rebadelt otsima vaid olid täpselt seal kus enne ujumist sai seatud. Mingit arusaadavat ebamugavust või ajakaotust ma ei suutnud igal juhul fikseerida. Künklikul ratta rajal tegin endale juba ise komplimenteerivaid märkusi pükste valiku osas. Lühikeses jooksus ei suutnud püksivalik mind ei hõõrumise ega muuga üllatada. Seega igati Kõrvemaa radadele sobilik varustuse valik.


Ärksamaid hetki:
  • Uus kogemus sai hangitud jooksurajalt - korseti piirkonna kangestumise ja krampide näol. Rattast tulles, Kõrvemaa raja kohe esimesel kahel künkal, andsid harjumuspäraselt säärelihased märku magneesiumi puudusest, kuid üllatavam oli veelgi, et nii alaselg, kui kõht jooksid omadega kokku, kangestusid ning raja lõpu osas juba krambistusid. Kummastav.
  • Ujumises, vahetult pärast esimest poid õnnestus kuklal leida kaaskolleegi rusikas, mistõttu degusteerisin ka eeskujuliku sõõmu Soodla veehoidla pakutavat. Uuesti rütmi ma ei leidnudki. Endiselt on mul komme rajal paremale ära vajuda ujumisel, ehk siis pean iga kümnekonna tõmbe järel oma suunda korrigeerima.
Numbrid:
  • Koht:167 (107, härrade arvestuses)
  • Osalejaid: 453
  • Koguaeg: 1:26:30h
  • Ujumine (350m): 0:10:11h
  • Ratas (22km): 0:59:37h
  • Jooks (4km): 0:16:41h
  • Keskmine pulss: 162
  • Max pulss: 174
  • Kadunud kaloreid: 1711

Saturday, July 2, 2011

Orissaare V triatlon

    
Orissaare V triatlon sai tehtud-tehtud, kui esiti reklaamiti üritust kui oma külakandi sportlikku õhtupoolikut, siis vahetud päevad enne starti võis vabalt lugeda võrgust, et üritus on lülitud Eesti triatloni meistrivõistluste sarja ning rajale lubati ka meistersportlast Priit Ailti. Igati rõõmustav ning asjakohane arvestades kohalikku ladusat korraldust ning suurepärast rada.

Oma vokki ei hakanud sedant puhku saarde võtma, kuna kohalikus küünis olid suurepärased eelmise sajandi linnateede hirmud Start Soshee ning naisteka kujul olemas. Start Soshee oli aga suure kuumaga (+30) kapriisne, nimelt tagumine pidur ei tahtnud mitte veljelt maha tulla, selgus vahetud 20 minutit enne starti suundumist. Nii ei jäänudki muud üle kui küünist kolmas roosaks ja kollaseks värvitud, umbes ~3 tonnine maastikuvelo, lapseistme ja esimese korviga välja ajada. Publiku sümpaatia oli võidetud.

Võistlus ise kujunes meeldivaks kulgemiseks, ainult massistart eeskujuliku lainega meres oli pisut harjumatu, suutsin isegi vahumöllus lahtise käega anda eeskujuliku kõrvakiilu kaasvõistlejale, vabandan veelkord, vees ei pruukinud mu 'Sorri-sorri!' aadressaadini jõuda.

Igati meeleolukas, järgmine hooaeg jälle.

Numbrid:
  • Koht: 24 (23, härrade arvestuses)
  • Osalejaid: 33
  • Koguaeg: 0:56:15h
  • Ujumine (300m): 0:06:08h
  • Ratas (15km): 0:33:14h
  • Jooks (4km): 0:16:53h
  • Keskmine pulss: 163
  • Max pulss: 172
  • Kadunud kaloreid: 1113