Tallinna Maraton

Hooaja alguses sai nimi kirja sügisjooksu poolikule distantsile. Tegemist pidi olema plaan C-ga, täitmaks hooajaks seatud püha eesmärki - kannad villi ja poolmaratoni aeg alla 1,5h. Paraku töötas eelnevalt juba plaan A ning eesmärk täitus kohe esimesel katsel ja ilma villideta seejuures. Seega oli kadunud ka motivatsioon - täita piinlikult täpselt ette kirjutatud treeningkava. Selle asemel leidsin ennast nädalat kaks, kolm enne starti tihti pigem rannas, kunstmurul, Harku, Pirita, ja/või Valgehobusemäe võsas ragistamas, sõnaga, igal pool mujal kui staadionil lõike võtmas.

Nädal enne starti leidis aga kallis kolleeg töörindelt, võimaluse mult nööbist haarata ja kaupa pakkuda, et jookseb ise minu asemel pool maratonist ja mulle jääks siis kaheringine programm. Tehtud-mõeldud. Kaup sai kokku ning pühapäeval, kell 9:00 olingi taas stardis.

Varustuse osas võrreldes eelmise jooksuga suurt muutust ei olnud, vahetasin vaid särki, valides sedant puhku eelnevalt sügisjooksult kingitud Nike dri-fit toote, mis osutus oluliselt kergemaks ja mugavamaks kui Uhlsporti toodetud JKP treening-maika. Kaasa haarasin veel kodusest sahtlist 2 SIS geeli ja oligi kompott koos. Rajal sai tarbitud erinevat jooki, vett ja magusat lurri vaheldumisi, lisaks veel üks SIS geel ning nälja peletamiseks sai prooviks võetud ka üks banaani viil. Jällegi kõik toimis, enamat ei oska tahta.

Ärksamaid hetki:

• kilomeeter, kaks enne esimese ringi lõppu oli ennast Schnelli tiigi parki, raja kurvi sättinud üks igati energeetiline 65+ plika, kes õpetas tõsisel ilmel ja omal initsiatiivil, eriti energiliselt žestikuleerides kõiki maratoonareid paremale hoidma, et oleks võimalik võita meetreid, millisekundeid ja säästa jalga. Tuleb tunnistada - publikum on meil asjatundlik;
• teisel ringil Paksu Margareeta merekindluse väravates, tervitas mind hord sadamast saabunud turiste, vilkalt siblides ja pilte klõpsides suurepärastest ehitistest. Hüüe - 'Rada!' ergutas neid veelgi vilkamalt ja veelgi kaootilisemalt siblima. Elagu kultuuripealinn 2011;
• ärksaim ja üllatavaim hetk saabus finišis, polnudki õnnestunud enne kogeda kuis keha šokeerub, kõikse pealt ei olnud liigesed nii põlves kui hüppes rahul üldse sellega, et enam joosta ei lubata ja andsid häälekalt märku - "Mismõttes me nüüd järsku istume? Tahtsid ju joosta. Jookseme siis.". Tubli kakskümmend minutit oli tunda seda jonni ning virinat ja siis järsku, nagu lõigatult kõik, kogu lugu, ei mingit valu enam. Lihased paraku sellist iseloomu üles näidata ei suutnud, tõmblesid vaid minutit viis ja siis rahunesid, välja arvatud solistist parema jala säärelihas, kes värises ja toimetas omas maailmas ikka päris pikalt nagu ergutust saanud reivi austaja, täiesti kaootiliselt oma rütmis tõmmeldes. Humoorikas oli meest kõrvalt vaadata. Kogu spetaaklit pakutigi nii ~20 minutiks ja siis vsjoo.

Numbreid vaadates üllatab kõikse rohkem, et võistluspulss liigub küll pisut suurema amplituudiga, kuid on ikka rohkem kui suurusjärk madalam kui aasta tagasi. Kirjutan selle puhtalt aeroobselt läbitud ~600 suusakilomeetri arvele. Vägagi korralik edasiminek, tuleb tunnistada. Ehkki vundament oli tugevam eelmisest hooajast, olid seinad jällegi hõredamad, raja viimases veerandis oli selgelt tuntav tempo langus, numbritest vaadates siis ~12s kilomeetri kohta. Jõudu nagu nappis ka, kuid suuresti jäi nappima siiski eelmise aasta motivaatoridest.

Kokkuvõttes igal juhul hindeks 6/8 ja järgmine aasta jälle.

Numbrid 2011:

• Distants: 42,195 km
• Koht: 180 (oma vanusegrupi meeste arvestuses 107)
• Aeg: 3:21:09
• 1 km aeg:4:46 min
• Keskmine kiirus: 12,59 km/h
• Keskmine pulss: 159
• Max pulss: 175
• Kadunud kaloreid: 4034

Numbrid 2010:

• Distants: 42,195 km
• Koht: 188 (oma vanusegrupi meeste arvestuses 113)
• Aeg: 3:26:20
• 1 km aeg:4:53 min
• Keskmine kiirus: 12,28 km/h
• Keskmine pulss: 167
• Max pulss: 181
• Kadunud kaloreid: 4220