Hooaeg 2012

       
Eesmärgid:

• läbida Tartu suusamaratoni täispikk trass alla ~4:20:00h;
• jooksu kilometraaž viia üle 1000km;
• lisada orienteerumise pagasit teisi-/neljapäevakutel;
• regulariseerida jooga programmi;
• maastikumaraton läbida;
• proovida seinaronimist.

Planeeritud stardid:

• 19.02 - Tartu suusamaraton;
• 29.04/02.09 - X-dreamilt 2 etappi, Kiviõli ning sprint Tallinnas;
• mai/oktoober - Libahundi stardid;
• juuli - Luidja/Orissaare triatlon (30.06);
• 4.08 - Salomoni maastikumaraton
• 09.09 - Tallina maraton;
• detsember - DNB Nordi vana-aasta jooks;

Lisaprogramm (täieneb jooksvalt):

• 21.04 - Võhandu 100 <= kui süsta ja tiimi leiab;
• 19.-21.10 - Saaremaa kolmepäeva jooks;
• XT Sport seiklused;
• Orienteerumise neljapäevakud <= jooksvalt;
• Rakvere ööjooks <= minek, kui ajaliselt klapib;
• Narva energiajooks <= ainult kui ajaliselt sobib;
• jooks/orienteerumine/rogain/matk väljas pool kodumaa piire <= kui leiab, miskit suupärast.

Ihu harimise hooaja 2011 raport

       
Hooaeg 2011 läks igati täkkesse, kõik eesmärgid said kuhjaga täidetud.

• läbida Tartu suusamaratoni täispikk trass, ilus kui alla ~6h - 4:24:51h, TEHTUD;
• joosta poolmaraton alla 1:30h - 1:29:17 h, TEHTUD;
• kogu jooksu kilometraaž 750km ja enam - 877km, TEHTUD;
• lisada orienteerumise pagasit neljapäevakutel - 4 neljapäevakut läbitud, TEHTUD;
• programmi sai ületatud:
• talvise telkimisega;
• Kõrvemaa triatloniga;
• Narva energiajooksuga.

Lemmikuimaks kogetuks kujunes vaieldamatult Tartu suusamaraton - loodus, rada, inimesed, pingutus, igati priima. Järgmisel hooajal olen endalegi üllatuslikult stardis.

TAOK 8h rogain

Ametlikult kaheteistkümnes, mulle teine TAOK rogain toimus sedant' puhku Karepal, võistluskeskusega endise pioneerilaagri staabis, hommikuse 9:30 stardiga. Kohale õnnestus jõuda meie ekipaažil juba ~9:15-ks, kiiremat sorti kokku pakkimine, materjalid keskusest, neli pilku kaardile ning uhasimegi rajale, nii 9:34 tuuris, sest esiti tuli läbi murda juba stardi saanud massidest, kes vastu voolasid.

Rajal karu, siga ega ka kägu ei õnnestunud paraku kohata nagu mitmel teisel tiimil, oli juhtunud, selle asemel suutsin kohe algatuseks enne teist punkti kämelbäki joogipoolisega ära lõhkuda nii kenasti, et kogu kraam nirises kotipõhja mööda vabasse loodusesse ja oligi olemas, ülejäänud raja läbisin 0,5l-se Articu pudeli toel, mida sai kontrollpunktis täidetud. Nüüdseks on kämelbäkil kahekordne teip augu kohale kleebitud ning ootusäravelat ootamas järgmist võistlust, et taas üllatada.

Pakutud loodus oli meeldivalt mitmekesine ning tuleb matkamise osas kindlasti programmi kirjutada, huvitav kogemus oli ka nõuka aegsete Rutja lennuradadega tutvumine.

Numbridest. Kokku läbisime 42,11km, linnulennult vaadates oleks tulnud distantsiks 36,90km, ehk siis orienteeruja koefitsiendiks tuleb tublid ~1,14, mis on üllatuslikult tubli.

Numbrid:

• Koht: 116 (67. härrade arvestuses, 1. 5-liikmeliste tiimide seas)
• Osalejaid: 352
• Punkte: 80 (max 197)
• Aeg: 7:52:51h (8h max aeg)
• Distants: 42,11 km
  
• Keskmine pulss: 122
• Max pulss: 155
• Kadunud kaloreid: 6041

Nähtavad klõpsud on Arvo Laanemetsa võetud

Tallinna Maraton

Hooaja alguses sai nimi kirja sügisjooksu poolikule distantsile. Tegemist pidi olema plaan C-ga, täitmaks hooajaks seatud püha eesmärki - kannad villi ja poolmaratoni aeg alla 1,5h. Paraku töötas eelnevalt juba plaan A ning eesmärk täitus kohe esimesel katsel ja ilma villideta seejuures. Seega oli kadunud ka motivatsioon - täita piinlikult täpselt ette kirjutatud treeningkava. Selle asemel leidsin ennast nädalat kaks, kolm enne starti tihti pigem rannas, kunstmurul, Harku, Pirita, ja/või Valgehobusemäe võsas ragistamas, sõnaga, igal pool mujal kui staadionil lõike võtmas.

Nädal enne starti leidis aga kallis kolleeg töörindelt, võimaluse mult nööbist haarata ja kaupa pakkuda, et jookseb ise minu asemel pool maratonist ja mulle jääks siis kaheringine programm. Tehtud-mõeldud. Kaup sai kokku ning pühapäeval, kell 9:00 olingi taas stardis.

Varustuse osas võrreldes eelmise jooksuga suurt muutust ei olnud, vahetasin vaid särki, valides sedant puhku eelnevalt sügisjooksult kingitud Nike dri-fit toote, mis osutus oluliselt kergemaks ja mugavamaks kui Uhlsporti toodetud JKP treening-maika. Kaasa haarasin veel kodusest sahtlist 2 SIS geeli ja oligi kompott koos. Rajal sai tarbitud erinevat jooki, vett ja magusat lurri vaheldumisi, lisaks veel üks SIS geel ning nälja peletamiseks sai prooviks võetud ka üks banaani viil. Jällegi kõik toimis, enamat ei oska tahta.

Ärksamaid hetki:

• kilomeeter, kaks enne esimese ringi lõppu oli ennast Schnelli tiigi parki, raja kurvi sättinud üks igati energeetiline 65+ plika, kes õpetas tõsisel ilmel ja omal initsiatiivil, eriti energiliselt žestikuleerides kõiki maratoonareid paremale hoidma, et oleks võimalik võita meetreid, millisekundeid ja säästa jalga. Tuleb tunnistada - publikum on meil asjatundlik;
• teisel ringil Paksu Margareeta merekindluse väravates, tervitas mind hord sadamast saabunud turiste, vilkalt siblides ja pilte klõpsides suurepärastest ehitistest. Hüüe - 'Rada!' ergutas neid veelgi vilkamalt ja veelgi kaootilisemalt siblima. Elagu kultuuripealinn 2011;
• ärksaim ja üllatavaim hetk saabus finišis, polnudki õnnestunud enne kogeda kuis keha šokeerub, kõikse pealt ei olnud liigesed nii põlves kui hüppes rahul üldse sellega, et enam joosta ei lubata ja andsid häälekalt märku - "Mismõttes me nüüd järsku istume? Tahtsid ju joosta. Jookseme siis.". Tubli kakskümmend minutit oli tunda seda jonni ning virinat ja siis järsku, nagu lõigatult kõik, kogu lugu, ei mingit valu enam. Lihased paraku sellist iseloomu üles näidata ei suutnud, tõmblesid vaid minutit viis ja siis rahunesid, välja arvatud solistist parema jala säärelihas, kes värises ja toimetas omas maailmas ikka päris pikalt nagu ergutust saanud reivi austaja, täiesti kaootiliselt oma rütmis tõmmeldes. Humoorikas oli meest kõrvalt vaadata. Kogu spetaaklit pakutigi nii ~20 minutiks ja siis vsjoo.

Numbreid vaadates üllatab kõikse rohkem, et võistluspulss liigub küll pisut suurema amplituudiga, kuid on ikka rohkem kui suurusjärk madalam kui aasta tagasi. Kirjutan selle puhtalt aeroobselt läbitud ~600 suusakilomeetri arvele. Vägagi korralik edasiminek, tuleb tunnistada. Ehkki vundament oli tugevam eelmisest hooajast, olid seinad jällegi hõredamad, raja viimases veerandis oli selgelt tuntav tempo langus, numbritest vaadates siis ~12s kilomeetri kohta. Jõudu nagu nappis ka, kuid suuresti jäi nappima siiski eelmise aasta motivaatoridest.

Kokkuvõttes igal juhul hindeks 6/8 ja järgmine aasta jälle.

Numbrid 2011:

• Distants: 42,195 km
• Koht: 180 (oma vanusegrupi meeste arvestuses 107)
• Aeg: 3:21:09
• 1 km aeg:4:46 min
• Keskmine kiirus: 12,59 km/h
• Keskmine pulss: 159
• Max pulss: 175
• Kadunud kaloreid: 4034

Numbrid 2010:

• Distants: 42,195 km
• Koht: 188 (oma vanusegrupi meeste arvestuses 113)
• Aeg: 3:26:20
• 1 km aeg:4:53 min
• Keskmine kiirus: 12,28 km/h
• Keskmine pulss: 167
• Max pulss: 181
• Kadunud kaloreid: 4220

Xdream IV etapp, Valgehobusemäe

Etapp täis avastamisrõõmu võiks öelda.

Kõikse pealt kraaps ja kummardus korralduskomitee suunas, kes otsustas premeerida viimasel osavõistlusel kolme eelneva etapi kiiremaid tavapärasest ~2-3h pikema unega, tänu eraldistardi esmakordsele esitluse läbi xdriimi ajaloo. Meid see küll oluliselt uneaja osas ei mõjutanud, kuid kiiduväärt algatus juba seegi pärast, et esimeses punktis ei pidanudki seekord võitlema retuusides, loomastunud, keskealiste isastega vaid sai üsna rahumeelselt valida oma maitse järgi SI-jaama.

Esmakordne oli kogemus ka iseseisvalt tühjastunud rattarehvi näol, mul küll endal ei õnnestunud oma ratta peal kogeda, kuid kolleeg võistluskaaslane proovis ära. Tuleb tõde tunnistada, pisut oli hinges ka uhkust kui sai rattakotist välja kougitud suurepärane Zefali rehviparandusvaht (müügil hobisport.ee):

Uhkust jätkus muidugi täpselt nii kauaks kui selgus, et kogu hapnik oli jalgadesse velotud ning inseneritarkuse pagasit, kuidas kurat see vahtkustuti niiviisi rehvi külge installeerida, et vähemalt osagi vahust ennast rehvi sisse suudaks pressida, ei olnud just palju järgi jäänud. Õnneks ei ole korraldajad saatnud võistlejaid lahingusse lahingpaaridena, vaid kolmikutena. Ilmselgelt põhjusega. Nii siis kolmas, pisut kainem kolleeg, lahendas müsteeriumi täpselt kolme sekundiga ja lasi kogu alles jäänud vahu sihtotstarbeliselt rehvi. Ja kõigi imestuseks asi toimis, toimis kenasti etapi lõpuni. Tegemist oli muidugist hübriidrattale kohase kitsa rehviga, mitte minu metsaratta laia rehviga, mis pisut pani muretsema. Kuid soovituse rehvivahu kasutamise osas julgen nüüd küll igal juhul anda. Kokkuvõttes saime planeerimatut peatust nautida kõikse rohkem 3 minutit.

Nagu ikka tuleb kõik ajakaotused kohe kiiresti tagasi ära teha nii ka seekord, järgmine avastus rõõmustaski meid õite pea kui orientatsiooni otsimise käigus selgus, et olime kaotuse tagasi tegemisega jõudnud kaardilt välja. Tubli on. Üsna tubli oli ka mitte sellest apsakast veel õppust võtta, vaid ikka veel üks eeskujulikum haak rajale maha joonistada. Õite kahju kohe, et GPS-u träkk ei läinud toimima, oleks üsna hea uurimismaterjal Fred Jüssile näituseks.

Kokkuvõttes kujunes meie pikk rattamatk, jooksu ja kanuud oli ikka õite vähe viimasesse etappi sisse pikitud, ikkagi üle ~4h. Feil. Kaotust võitjale tubli ~54 minutit, ~1/3 koguajast, ei ole just väga uhked numbrid. Seda enam üllatas kokkuvõtlikult ilus 36.koht. Kas tõesti ainult eraldistardi pealt?

Numbrid:

• Koht: 36 (25, härrade arvestuses)
• Osalejaid:143
• Aeg: 4:00:36h
• Keskmine pulss: 140
• Max pulss: 167
• Kadunud kaloreid: 3712

Swedbanki perespordisarja jooksuetapp

Rajameister oli Swedbanki perespordisarja jooksuetapil distantsi mõõtmisega õite lahkes tujus olnud. Kui esmalt oli välja hõigatud, et rada jagub vaid 15 kilomeetriks, siis juba stardimaterjalide ümbrikult ilutses vastu number 16, ehk1 km võrra oli distantsi pikemaks venitatud ja seda kõike puhta tasuta. Kõlas soodsalt.

Ainult mitte juhul kui eelnevalt on välja käidud vekslid arvestusliku lõpetamise aja suhtes, et jõuda veel mõne tunni pärast Muhku startiva praami peale. Arvestades minu olematut kogemust rajaga, siis loomulikult läksin kohe aega tagasi tegema ja andsin kütet. Esimene ring läks üsna emotsiooni pealt ning adrenaliini najal, kuna rajameister oli sisse pikkinud tõhusalt tõuse, langusi, kurve ja isegi leidnud võimaluse ühe puu rajale langetada. Igati meeldiv ja mittesugugi igav. 

Üpris üllatuslikult tuli vastu õite peagi 8km silt ja asutasin end juba ringi pöörama, kuid ei läinudki see nii libedalt kui oleks arvanud, oma 700-800m tuli veel lisaks udjada, et teisele ringile pääseda, mis tundus kergelt kummastav. Oma suurtes kummastamistes õnnestus mul igal juhul end liivastel tõusudel haamriga kinni ära lüüa ja teisel ringil enam esimesele omast rütmi ei leidnudki. Ilmselgelt ei ole siin süüdi olematu treenitus künklikul maastikul nagu Pirita ürgorg seda kenasti pakub. Võtsin vastu siis kõike muud mis rajal saada oli - päikest, mände, värsket õhku, mõnda mööduvat selga ja tiksutasin nii palju kui mootorit veel oli finišisse ära.

Lõppeks sai uuritud veel ühelt kodanikult kellasepalt, et palju siis ta imevidin distantsi kokku mõõtis. Õige vastus 17 km. Jälle 1 km kui maast korjatud. Igal juhul sain tugevaks.

Numbrid:

• Distants: 17 km
• Koht: 14 (oma vanusegrupi härrade arvestuses 9)
• Osalejaid: 339
• Aeg: 1:18:07
• 1 km aeg: 4:36 min
• Keskmine kiirus: 13,06 km/h
• Keskmine pulss: 168
• Max pulss: 175
• Kadunud kaloreid: 1609

Narva Energiajooks

 

Hooaja alguses eesmärke seades, sai ette nähtud kolm võimalust, ehk siis kolm planeeritud starti viimaks poolmaratoni aeg alla pooleteise tunni - Rakvere ööjooks, SEB sügisjooks ning igaaastane rahvajooks. Sedant' puhku jõudis aga korralduskomitee arvamiseni, et rahvajooks tuleks kogu täiega ära jätta ning asendada viimane hoopis poolmaratoni EMV-ga Narvas, lööknimetuse Narva Energiajooks all. Üleüldse esmane omalaadne jooksuüritus siis Ida-Virumaal.

Igati aus algatus, mis väärib kindlasti toetust ning nii saigi omalt poolt ettevõtmisele heakskiit antud ning kokku seatud ka nädalavahetuse projekt tutvumiseks idaosariikidega, sisse pikkides nii kultuuri programmi kui pisut ka ihu harimist. Rakvere ööjooksul pakutud võimalus hooaja eesmärk täita sai kasutet', seega nüüd võis rahulikult sammu sättida ning esimene pool jooksust meeldivalt vaikselt läbi tiksuda tempol ~4:50 min@km. Kuskil 13-14km peal, aga läks tüütuks kätte ära ja viimaseks kaheksaks kruttisin km aja ~4:15 min@km peale. Jõudu oli, tahet oli, tuli minna. Kestsin ilusti lõpuni ära ja ühtlasi sai veel ka hulga skalpe võetud. Meeldejäävamad olid korvpalliketsid, kes arvasid, et niisama ei lähe keegi mööda mitte ja võtsid 3km enne lõppu rõõmsalt kõrvale ja kütsid ise tempot 300m jagu. Igati meeldiv oli, sain ka sammu pikemaks. Aitäh! Teisalt ka noorsportlasele tänud, kes leidis juba finiši sirgel mu nõrga koha, asutades end mööda pressima, aga see mulle ei sobi mitte ja nii venis samm veelgi pikemaks. Skalp jäi alles.

Rajale läksin ~15 kraadiga lühikeses kostüümis, mis osutus igati õigeks valikuks. Geelid jätsin maha, tarbisin vaid vett ning toitlustuspunktist haarasin katsetamiseks kolm kuubikut suhkrut, selgus, et ei ole siiski päris minu tass teed. Miskit effekti või deseffekti ei tajunud, seega järgmine kord jätan võtmata.

Numbrid:

• Distants: 21,1 km
• Koht: 148 (oma vanusegrupi härrade arvestuses 72)
• Osalejaid: 388
• Aeg: 1:35:34
• 1 km aeg: 4:32 min
• Keskmine kiirus: 13,25 km/h
• Keskmine pulss: 167
• Max pulss: 181
• Kadunud kaloreid: 1862

Veloga Andineemele

    

Traditsiooniks kujunema kippuv rattaretk marsuudil Tüve tänav, Neeme talu Andineemel sai nüüd juba lausa teist kordselt, ilma igasuguste tagasilöökideta, rutiinselt läbi keritud.

Numbrid siis hooajal 2011:

• Distants: 56,19 km
• Koht: 1 (oma vanusegrupi härrade arvestuses 1)
• Osalejaid: 1
• Aeg: 2:14:39
• 1 km aeg: 2:24 min
• Keskmine kiirus: 25,04 km/h
• Keskmine pulss: 128
• Max pulss: 151
• Kadunud kaloreid:1747 (ehk ~5kg toorest porgandit)

 Võrdluseks veel siis kõikse esimene retk:

Numbrid hooajal 2010:

• Distants: 59 km
• Koht: 1 (oma vanusegrupi härrade arvestuses 1)
• Osalejaid: 1
• Aeg: 2:25:02
• 1 km aeg: 2:27 min
• Keskmine kiirus: 24,41 km/h
• Keskmine pulss: 128
• Max pulss: 157
• Kadunud kaloreid:1842 (ehk ~5,4kg toorest porgandit)

Kõrvemaa triatlon

    

Veehoidlasse ulpima ei jäänud, rattas bambusesse ei põiganud, jooksus keegi mööda ei läinud, hoopis ise korjasin skalpe nii kümmekond ehk siis igati õnnestunud start praeguse olematu treeningu pealt.

Eksperiment nimetusega 'rattapükstes triatlonile' saab samuti õnnestunuks lugeda. Lühikeste rattaliibeketaga ei suutnud ma tajuda ühtegi tagasilööki ujumises, enne kaldale jõudmist tegin veel kontrolliva kohenduse ning hoolimata pingutusnööri puudumisest, ei pidanudki pükse rebadelt otsima vaid olid täpselt seal kus enne ujumist sai seatud. Mingit arusaadavat ebamugavust või ajakaotust ma ei suutnud igal juhul fikseerida. Künklikul ratta rajal tegin endale juba ise komplimenteerivaid märkusi pükste valiku osas. Lühikeses jooksus ei suutnud püksivalik mind ei hõõrumise ega muuga üllatada. Seega igati Kõrvemaa radadele sobilik varustuse valik.

Ärksamaid hetki:

• Uus kogemus sai hangitud jooksurajalt - korseti piirkonna kangestumise ja krampide näol. Rattast tulles, Kõrvemaa raja kohe esimesel kahel künkal, andsid harjumuspäraselt säärelihased märku magneesiumi puudusest, kuid üllatavam oli veelgi, et nii alaselg, kui kõht jooksid omadega kokku, kangestusid ning raja lõpu osas juba krambistusid. Kummastav.
• Ujumises, vahetult pärast esimest poid õnnestus kuklal leida kaaskolleegi rusikas, mistõttu degusteerisin ka eeskujuliku sõõmu Soodla veehoidla pakutavat. Uuesti rütmi ma ei leidnudki. Endiselt on mul komme rajal paremale ära vajuda ujumisel, ehk siis pean iga kümnekonna tõmbe järel oma suunda korrigeerima.

Numbrid:

• Koht:167 (107, härrade arvestuses)
• Osalejaid: 453
• Koguaeg: 1:26:30h
• Ujumine (350m): 0:10:11h
• Ratas (22km): 0:59:37h
• Jooks (4km): 0:16:41h
• Keskmine pulss: 162
• Max pulss: 174
• Kadunud kaloreid: 1711

Orissaare V triatlon

    

Orissaare V triatlon sai tehtud-tehtud, kui esiti reklaamiti üritust kui oma külakandi sportlikku õhtupoolikut, siis vahetud päevad enne starti võis vabalt lugeda võrgust, et üritus on lülitud Eesti triatloni meistrivõistluste sarja ning rajale lubati ka meistersportlast Priit Ailti. Igati rõõmustav ning asjakohane arvestades kohalikku ladusat korraldust ning suurepärast rada.

Oma vokki ei hakanud sedant puhku saarde võtma, kuna kohalikus küünis olid suurepärased eelmise sajandi linnateede hirmud Start Soshee ning naisteka kujul olemas. Start Soshee oli aga suure kuumaga (+30) kapriisne, nimelt tagumine pidur ei tahtnud mitte veljelt maha tulla, selgus vahetud 20 minutit enne starti suundumist. Nii ei jäänudki muud üle kui küünist kolmas roosaks ja kollaseks värvitud, umbes ~3 tonnine maastikuvelo, lapseistme ja esimese korviga välja ajada. Publiku sümpaatia oli võidetud.

Võistlus ise kujunes meeldivaks kulgemiseks, ainult massistart eeskujuliku lainega meres oli pisut harjumatu, suutsin isegi vahumöllus lahtise käega anda eeskujuliku kõrvakiilu kaasvõistlejale, vabandan veelkord, vees ei pruukinud mu 'Sorri-sorri!' aadressaadini jõuda.

Igati meeleolukas, järgmine hooaeg jälle.

Numbrid:

• Koht: 24 (23, härrade arvestuses)
• Osalejaid: 33
• Koguaeg: 0:56:15h
• Ujumine (300m): 0:06:08h
• Ratas (15km): 0:33:14h
• Jooks (4km): 0:16:53h
• Keskmine pulss: 163
• Max pulss: 172
• Kadunud kaloreid: 1113

Deloitte rahvatriatloni Nõmme etapp

  
Triatlon on päris hirmus.

Numbrid:

• Koht: 4 (4, härrade arvestuses)
• Osalejaid: 31
• Koguaeg: 0:35:32h
• Ujumine (100m): 0:01:41h
• Ratas (7,2km): 0:22:31h
• Jooks (3km): 0:11:20h
• Keskmine pulss: 162
• Max pulss: 171
• Kadunud kaloreid: 723

Rakvere ööjooks

    

Karjääri esimesel poolmaratonil sai koheselt ka hooaja alguseks seatud eesmärk täidetud. Poolmaraton alla 90 minuti. Tehtud. 

Ettevalmistus treeninguid saab igati õnnestunuks lugeda, tavapärasse programmi tõin muutuse, täpselt kolm nädalat enne starti. Šnitti sai võetud Hal Highdoni poolmaratoni programmist, täpsemalt siis viimasest kolmest nädalast ning täidetud praktiliselt täismahus, miskit kripeldama igal juhul ei jäänud.

Kasutatud sai harjumuspärast varustust: Nike Air Pegasus+ 26 sussi, Nike Elite Run Stability Cushion Quarter sokki, Nike lühikesi pükse, sügisjooksu Nike dri-fit särki ning Polari RS200 pulsikella. Kõik istus priimalt. Vaseliin jäi seda puhku ihule hõõrumata ning niplid teipimata, suuremaid kahjusi kui parema käe kaenlaaluse naha hõõrdumine ning niplite hellus, hiljem õnneks ei tuvastanud.

Numbrid:

• Distants: 21,1 km
• Koht: 35 (oma vanusegrupi härrade arvestuses 21)
• Osalejaid: 339
• Aeg: 1:29:17
• 1 km aeg: 4:14 min
• Keskmine kiirus: 14,18 km/h
• Keskmine pulss: 172
• Max pulss: 179
• Kadunud kaloreid: 2082

Xdream II etapp, Rõuge

     

Xdriimi II etapp viis lõunaosariikidesse, Rõuge suurepäraste järvede ning kuplite vahele, päikselise 26 kraadi kätte. Ekstreemsustest on sellistes tingimustes pisut liiast rääkida, pigem klassifitseerub toimekaks puhkuseks meeldiva seltskonnaga looduses.

Ärksamaid hetki:

• kanuu etapp oli esmakordselt piisavalt eklektiline, ühest jväiksest ärvest teise kanuu tassimistega et mitte korrakski ei suutnud tekkida tavapärast küllastumus tunnet mõlamisest;
• esimese kanuu tassimise korra eel sain kogeda ka meeldetuletust Rõugest, kui nii 1,5m kaldast olles, arvasin olevat paslik nagu tavapäraselt vette hüpata, põhja igal juhul tabada ei õnnestunud ning rinnuni vees ma ka olin, kahe tõmbega ka õnneks juba kaldas. Järgmistel tassimistel lasin end  juba kombekalt kaldasse triivida;
• rattal õnnestus saavutada isiklik teada olev tippkiirus kuplitel 58,72 km/h.

Tundub, et otsustavaks sai üldarvestuse koha mõttes paljudele kolmas jalgsi võetud punkt, mis oli ekslikult siis kaardile valesti kantud. Meil õnnestus võtta punkt ajaliselt väikse kaotusega, hinnanguliselt võiks ehk öelda esimese kolmandiku seas, kuid paljudel oli tammumist ikka minuti kümnete kaupa seal metsasalus.

Igal juhul siiani parim koht Xdriimilt.

Numbrid:

• Koht: 14 (13, härrade arvestuses)
• Osalejaid: 159
• Aeg: 2:49:55h
• Keskmine pulss: 146
• Max pulss: 170
• Kadunud kaloreid: 4261

Libahundi jälg Tuksil

 

Kevadine Libahunt viis sedant puhku taas Läänemaale, täpsemalt siis Noarootsi poolsaarele, Tuksi. Jällegi kanti, mis väärib avastamist nii jalgsi kui ka ratastel olles. Silma jäi just eelkõige Dirhami ning Spithami vahel asetsev neem oma väheldase männikutuka, neeme tipus oleva linnuvaatlustorni, endiste vägede komandopunkti ning tõesti hea maitsega ehitatud ühekordsete funktsionaalsete suvekodudega (tasub minna šnitti võtma!).

Ilma ja päikest jätkus küllaga, rada ja loodus pakkusid vaheldust ning ka jooksu tempo oli kuni viimase tunni alguseni igati sobilik, kuniks hakkasid jalad kangestuma. Võhma küll nagu jagus kuid nii reis kui ka üllatuslikult sääred lausa puitusid. Põhjuseks julgen arvata võistluse esimesse poolde sattunud vesistel raba aladel ning nö kanuupunktis külmas vees kahlamise ning osalt ka tagasihoidliku vedeliku ning soolade tarbimise, oleks võinud julgem olla. Kuid teisalt tekkiski ideaalne võimalus ka iseloomu viimastel kilomeetritel veidi harida.

Kanuupunktist veel nii paljut, et kuna merevesi oli ootamatult tagasihoidlikuks tõmbunud, siis kanuu etapp oli seekord ilma kanuuta, tuli mäluorienteeruda läbi ohtra muda ja adru ja vee. Muhe, muhe.

Libahundi rajal olles sai ka selgeks, et seikluslikku rogaini formaat ning võistkondade piisav hajutatus rajal on igati ja igati suupärane mulle. Meeldiv kosutus nii ihule kui hingele.

Numbrid:

• Koht: 15 (12. härrade arvestuses, 1. 4-liikmeliste tiimide seas)
• Osalejaid: 104
• Punkte: 119 (max 197)
• Aeg: 5:46:00h (6h max aeg)
• Keskmine pulss: 131
• Max pulss: 167
• Kadunud kaloreid: 4991

Xdream I etapp, Tallinn

Ajaloo esimene linna xdriim paigutati Tallinna, alguse ja lõpuga Vabaduse väljakule, kenasti kultuuripealinna raamistikku. Pühapäevasel ennelõunal kui start anti, oli pisut optimistlik loota suuremat sorti hajutusele, seega  olid esimesed punktid vaid puhast uhamist, kellel palju võhma oli. Kõikse esimene punkt nõudis kõrvale ka rammu nagu selgus, kui mõned tõsisemad xdriimijad kehaga teed tehes end punktini rammisid. Tekkis tõeline õlg-õla tunne kohe kaasvõistlejatega. Mõnna. 

Edasi rattaga Pirita terviseradadel tiirutamist, tavapärasemast lahjemad lisaülesanded ning Pirita jões kanuuga triivimist (päris hapu on kanuutamise vorm peab tunnistama) ning tagasi vanalinna poole uhamist. Ei olnud just kõikse seikluslikum, põnevam ning nuputamist nõudev rada sedant puhku, ega kodulinnas ehk olegi kerge üllatada, korraldades üritust massidele.

Ärksamaid hetki:

• ratta etapil kimades Pirita poole juhtusin nägema õite võikat intsidenti kus minust 10-15m eespool sõitev rattur kaldus kaarti lugedes või miskil muul moel tähelepanu kaotades tee pervele ja täiskiirusega põrkas sisse kõnniteel korda pidanud rulluiskudega plikale, kes samuti sel hetkel just kõrvale vaatas, pauk oli ikka hirmus. Rattur tegi korda kolm kukerpalli ning plika lendas heleda plaksuga vastu asfalti. Seest tõmbas igal juhul õõnsaks mõneks hetkeks. Loodetavasti pääsesid mõlemad suuremate kahjustusteta. Pilt oli aga ikka väga kole.
• elevust ja põnevust pakkus sutike siiski Tallinna mereväebaasi 440. komandopunkti pimedates katakombides seiklemine ning tegelikult ka sadama alal tühermaade avastamine.

Numbrid:

• Koht: 64 (45, härrade arvestuses)
• Osalejaid: 171
• Aeg: 2:49:55h
• Keskmine pulss: 141
• Max pulss: 171
• Kadunud kaloreid: 2796

Jooksutehnika parendamine

 
Õnnestus käia ära jooksutehnika ülevaatusel. Võib edasi joosta, kuid tähelepanu juhiti järgmiselt:

• vasak jalg jookseb omatahtsi pisut liiga sisse ning põhjustab nii vasaku jala põlve välisküljelele valu - korrigeerida saab pisut rohkem harki joostes ning eelnevalt jalasisekülgi põhjalikumalt venitades;
• ülekeha kaldub jooksul puusadest liiga ette, ideaalis peaks olema sirge - korrigeerida puusast;
• vasaku jala achilleuse valu leevenduseks tasuks proovida ortopeedilisi kanna taldasi ja ikka mõlemale jalale, katsetan ära.

40. Tartu Maraton

Tehtud. Üle ootuste suurepäraselt tehtud. Pean siiralt tunnistama, et Tatu Maraton ei olnud ainult linnuke kastis vaid äraütlemata nauditav elamus. Massid, need suured massid ei saanud mitte häirivaks, vaid ainult täiendasid oma suure rõõmsusega kogemust. Kõik oli lausa perfektne, isegi ilm siinjuures, ei tekkinud mitte momenti kus oleks külm leidnud võimalust rünnata, mitte kordagi. Aga loodus, loodus oli lihtsalt uskumatult kaunis, nii mõnigi hetk oleks tahtnud võtta peatuse, pildi salvestamiseks (mõte järgmisteks kordadeks), laskumised, päike, lumi, rahvas - puhas kuld. Kogemuse mõttes soovitan, vägagi. Puhas nauding.

Ärksamaid hetki:

• 4 minutit enne starti viibisin veel potil. 2 minutit enne starti said saapad klambrisse, sõrmed kindasse ning kindad keppi ja 4,3,2,1...

• stardist lugedes, siis kolmas laskumine, pauhti 45 aastasele plikale tagant sisse. Oli kuulda trollide torinat. Sain ka siis kiiresti - 'Sorry, sorry, my first time' ja veel kahemõttelisi repliike. Kuid preili  oli siiski nõnna armas, et õpetas mulle ka ühe suusaga sahka sõitma. Olin tänulik.

• esimeses TP-s, Matul tegin kohe apsaka, räige apsaka. Olin otsustanud lükata ennast kõikse viimase toitlustuspunkti letti ning nii ma suuna seadsingi viimase laua juurde, kuid paraku kohale jõudes selgus, et tegu oli suusamäärimise boksiga ning viimane laud jäi nii ~10m tagasi, läbi vastu voolavate masside. Jätsin punkti vahele. Õnneks, suureks õnneks ei maksnud kätte, sest esimese joogi sain alles ~1:36h peal.

• Erki Tammiksaare koletuks katsumuseks räägitud Harimäe tõus. Punkt, kuhu kõik mehed ilma rajal kõrval puhkust võtmata ei jõuagi ning ilma telgi ja turistieineta ükski tavakodanik ei  hakka  üldse üritamagi. Tundus olevat piisavalt mõistlik jutt, eriti geograafi suust, nii sai ka ennast rajal  säästetud ning tõusu ootama jäädud. Hoidsin rammu kuni Palu TP-ni kuigi juba Peebul hakkas kahtlus pugema hinge Harimäe asukoha osas, kui aga silt pakkus ainult 24km lõpuni siis jõudsin selguseni, et küllap see Harimägi nüüd ikkagi võetud on. Piisav emotsionaalne laksakas, et eelviimase ning viimase TP vahel saavutasin oma keskmise tippkiiruse 14,93 km/h, päris mitmed seljad tulid vastu.

• rajale minnes oli üks ainumas eesmärk, va suure külmaga ühes tükis finišeerida ja kui alla 6h on eriti suurepärane, aga enne kõike - ühes tükis. 23km peal, Ande TP-s oli aega kulunud ~1:36h, sai enesetundest lähtuvalt tehtud esimene optimistlik lõppaja korrektsioon, igati reaalne tundus tulla juba alla 5h, selleks tuli ainult hoitava tempo suhtes mitte väga suuri allahindlusi teha edasisel distantsil. Peebult Palule rühkides hakkasin imestama, kus on Harimägi, kuis ma nii hea tempoga liikunud olen, kuis mul veel rammu on, igal juhul oli Palul selge, Harimägi on võetud ja kui ma nüüd udjan veel tempokamalt, võin ka alla ~4:30h tulla. Nii reipama sammuga olingi 58km peal, kui mõistsin, et jah ka ~4:30 saab võetud ja lausa varuga. Seepärast sai programmi võetud ka esiti välistatud kohvipeatus  59,2km-l, Löfbergs Lila punktis, piimakohvi ja konjaablit paraku ei pakutud. Must, jahtunud kohv  ning mitte just paranenud enesetunne - olid täpselt need kogemused, mis järgmiseks korraks kaasa võtta. Viimased kilomeetrid sai võetud rahulikus aeroobses tempos, nauditud ümbritsevat loodust, tühje telekaamerate pukke, mööda tuiskavate kaasvõistlejate entusiasmi ning Elva staadioni viimaseid meetreid. Muhe.

• Finišis pakutud soe Tõmmu Hiid ei olnud üldsegi mitte hea, kuid uskumatult mõnus peale nelja poole tunnist rassimist rajal.

Numbrid:

• Koht: 1437 (391, oma ealiste härrade arvestuses)
• Osalejaid: 4780
• Aeg: 4:24:51
• Keskmine kiirus: 14,27 km/h
• Keskmine pulss: 156
• Max pulss: 171
• Kadunud kaloreid: 4539

Varustus:

1. Karhu Matrix suusk, aastakümnest 1990, pikkusega 185, määrdeks all Hawaii Expressi poolt pakutult pakett - parafiin, kõrgfloor, võistluspidamine. Hinne: 8/4. Libisemist selle suusa, määrde ning mehe sümbioosis ei tekkinud, rajal ei möödunud ma laskumistel puhta libisemise pealt küll kellestki, samas  ei saanud ma ka möödujadelt sõimu, kuigi jah, põhjust oli, kuna nii mõnigi kodanik otsis vaba rada mu tagant. Minu tempos sõitev eestlane on igal juhul kultuursem suusarajal kui ehk liikluses, kui teha lihtsustatud võrdlus. Pidamist aga tuleb kiita, kogu raja, kogu aja jooksul oli ehk korda 9 kui suusk andis tagasi, ideaalsemat on mul raske tahta. Sõnaga, hinnangu saan anda komplektile mitte määrdele, mehele ja suusale eraldi.
2. Exel alumiinium kepp. Hinne: 8/7. Ei väsitanud ära, ei oska paremat tahta.
3. Salomoni 3.1 saabas, peale Piraaja kedra tuulekaitseks ning sisse Rukka termosokk ning keemiline soenduselement. Hinne: 8/7. Ideaali lähedane kombinatsioon antud kliimas. Kedra jooksis iga kilomeetriga millimeetri kaupa ülespoole ja selle soojuse effektis ma päriselt veendunud ei ole ning soojuselementi ma ei tundnud, talla all ei tekkinud mitte kerget sooja tunnet vaid oli kuni viimase 17km väga mõnus. Ehk võiks öelda, et kõik toimis.                                                                                  
4. Riietus kehale, Sirbist Gösekeni kajastav artikkel, Speedo supelpüks, Eesti Kaitseväe kalsooned, Björn Borgi windstopperiga suusapüks, Crafti windstopperiga pesu, õhuke fliis, Crafti õhuke kile, fliis vest. Hinne 8/5. Suusapüks läks lõpuks raskeks ning kalsooned said niiskust täis, nii ka Crafti pesu ja fliis, ehk siis läks suti palju oli soojustust. Sirbi artikli kasutegurit oli raske hoomata, kuid ümberriietumis telklas leidsin ühe osa artiklist vasaku jala saapasäärest, üks oli puusale trükimustaga immutanud arusaamatu tattoo ning kolmas osas leidis õdusa paiga kannikate vahel. Ka rajal võis imestada, viimastel kilomeetritel tuli ikka väga erinevaid artikleid vastu. Windstopperi ajastul jääb ajalehe tehnika küsitavaks.
5. Riietus peale, Buff, JK Piraaja villane müts, õhuke Nike Fit-Dry müts, päikeseprillid. Hinne 8/6. Prillid oli mõttetu valik.
6. Riietus sõrmele, Vaude Event 3 in 1. Hinne 8/4. Ilmselge liialdus. Matu TP-s läks juba esimene kinda kiht kõhukotti ning järgmises punktis võtsin ka teise kihi katte maha näppudelt. Puhas minu viga, reageerisin üle.
7. Energia, kõhukotis oli kaasas 3 energiageeli, mp3 mängija, varusokid, varukindad, telefon. Tempo küsis mult vaid kahte geeli ning podcaste ei kuulanudki. Seltskonnas sõites puudub vajadus  igasugusele alternatiivsele meelelahtusule.

Talvine telkimine

Nostalgia nõudis oma, nii saigi Andineemel talvist telkimist nautletud. Kaitseväe ajast oli jäänud kõditav kogemus suurest presenttelgist, kuuseokstest, humanitaarabi magamiskotist, jahtuvast malmahjust, kõhutuuletatud õhust, öistest regulaar häiretest, igati kaiff. Sõnaga pakett kokku ja nädalavahetuseks talvituma suvilasse, pesa otsustasin lühildase kaalumise järel teha siiski verendale, kuigi mõttest käis läbi ka päris rannas telk üles seada. Kiidan kokkuvõttes valiku suurepäraseks, kuna logistiline pool kerge koorikuga lumes ei olnud just liiga mugav.

Veranda sai labidaga muruni puhtaks loobitud, mõned vanad lapitekid laiali laotatud pinnasele, kuna mitte ei olnud raatsimist eksperimendi jaoks minna kuuselt oksi maha raiuma. Järgmisel korral tuleb mugavuse huvides sentimentaalsus siiski pragmaatilisusega asendada ning korralik alus kuuseokstest, presendist ehitada. Altminekuks osutusid ka suviseks telkimiseks mõeldud tavavaiad, nendega ei ole lumes ja külma maaga suurt muhvigi teha nimelt.

Telki vupsates pakkus kraadiklaas -5 külma, kell oli ümaralt 22 peal, selge taevas täiskuuga. Ideaalne.  Peale esimest magamiskotti pakkumist, horisontaalasendis, tuletas muidugist murphylikult põis oma olemasolu meelde. Teistkordne pakkumine läks umbes-täpselt sama kiiresti kui esimene. Kõigest 15 minutit ehk kõikse rohkem võttiski aega piisavalt komfortse soojuse leidmine magamiskotis, lubamaks juba uinumise protsessile keskendumise. Saabunud uni heitles muidugi õite vapralt nii künkliku pinnase kui niiskuse- ja külma komboga, kuid kella kuue tuuris juba läbi suurema häda. Täpselt kella kaheksani suutsin kangelaseks jääda, siis sai joon alla nostalgiale ja kolisin tubastemasse tingimustesse üle tunniks kolmeks veel unelema.

Järgmiseks korraks tasub kaaluda lisa küttekeha või isegi mitme kaasamist.

Varustus:

1. Telk Lafuma Serac 3 plus, aastat 6-7 vana telk, vettpidavusega 3000mm ning tuule/lumepõlledega, kuid mõeldud siiski suvisteks oludeks. Hinne: 8/3. Tuult pidas kül kenasti, kuid muud erinevust suvalise sara all magamise osas ei olnud mitte, hoolimata lumest puhtaks visatud pinnasest ning sinna laotatud lapitekkidest. Lisaks kogus plastikust materjalist välimine telk, hommikutundideks arvestatava koguse kondenseerunud niiskust.
2. Magamiskott Ferrino Quasar 1400.. Hinne: 8/5. Telki sai laotatud maha kõikse pealt termokile ning seejärel harilikumast harilikum lebomatt. Kas nüüd just magamiskotist või pigem kokku lapitud riietuskomplektist, aga ei olnud soe, kohe mitte üldse ei olnud.
3. Riietus kehale, kõikse pealt Eesti Kaitseväe kalsooned, Crafti soe aluspesusärk, õhem fliis, paksem fliis, topelt sokid, Buff, villane müts, suusapüksid. Hinne: 8/2. Täielik fopaa, kui alguses oli jahe, siis 15 minutiga küttis keha olemise juba meeldivamaks, jalast kadus igal juhul suusapüks, kuid tänu fliisidele ei pääsenud kehaniiskus riietuskihtidest välja ning oligi olemas. Ka topeltsokid ei toiminud ühti, hommikuks olid varvastel hoolimata härmatisest, veel õnneks küüned peal.

Ihu harimise hooaeg 2011

       
Eesmärke on kolm:

- läbida Tartu suusamaratoni täispikk trass, ilus kui alla ~6h.
- joosta poolmaraton alla 1:30h ning kogu kilometraaž 750km ja enam.
- lisada orienteerumise pagasit neljapäevakutel.

Stardid:

Tartu suusamaraton
X-dreami 4 etappi
Orienteerumise neljapäevakud
Rakvere ööjooks
Luidja triatlon
Tallinna Maraton, poolmaraton

Lisaprogramm (täieneb jooksvalt):

Saaremaa kolmepäeva jooks
Libahundi etapid
XT Sport seiklused
DNB Nordi vana-aasta jooks