Xdream IV etapp, Valgehobusemäe

Etapp täis avastamisrõõmu võiks öelda.

Kõikse pealt kraaps ja kummardus korralduskomitee suunas, kes otsustas premeerida viimasel osavõistlusel kolme eelneva etapi kiiremaid tavapärasest ~2-3h pikema unega, tänu eraldistardi esmakordsele esitluse läbi xdriimi ajaloo. Meid see küll oluliselt uneaja osas ei mõjutanud, kuid kiiduväärt algatus juba seegi pärast, et esimeses punktis ei pidanudki seekord võitlema retuusides, loomastunud, keskealiste isastega vaid sai üsna rahumeelselt valida oma maitse järgi SI-jaama.

Esmakordne oli kogemus ka iseseisvalt tühjastunud rattarehvi näol, mul küll endal ei õnnestunud oma ratta peal kogeda, kuid kolleeg võistluskaaslane proovis ära. Tuleb tõde tunnistada, pisut oli hinges ka uhkust kui sai rattakotist välja kougitud suurepärane Zefali rehviparandusvaht (müügil hobisport.ee):

Uhkust jätkus muidugi täpselt nii kauaks kui selgus, et kogu hapnik oli jalgadesse velotud ning inseneritarkuse pagasit, kuidas kurat see vahtkustuti niiviisi rehvi külge installeerida, et vähemalt osagi vahust ennast rehvi sisse suudaks pressida, ei olnud just palju järgi jäänud. Õnneks ei ole korraldajad saatnud võistlejaid lahingusse lahingpaaridena, vaid kolmikutena. Ilmselgelt põhjusega. Nii siis kolmas, pisut kainem kolleeg, lahendas müsteeriumi täpselt kolme sekundiga ja lasi kogu alles jäänud vahu sihtotstarbeliselt rehvi. Ja kõigi imestuseks asi toimis, toimis kenasti etapi lõpuni. Tegemist oli muidugist hübriidrattale kohase kitsa rehviga, mitte minu metsaratta laia rehviga, mis pisut pani muretsema. Kuid soovituse rehvivahu kasutamise osas julgen nüüd küll igal juhul anda. Kokkuvõttes saime planeerimatut peatust nautida kõikse rohkem 3 minutit.

Nagu ikka tuleb kõik ajakaotused kohe kiiresti tagasi ära teha nii ka seekord, järgmine avastus rõõmustaski meid õite pea kui orientatsiooni otsimise käigus selgus, et olime kaotuse tagasi tegemisega jõudnud kaardilt välja. Tubli on. Üsna tubli oli ka mitte sellest apsakast veel õppust võtta, vaid ikka veel üks eeskujulikum haak rajale maha joonistada. Õite kahju kohe, et GPS-u träkk ei läinud toimima, oleks üsna hea uurimismaterjal Fred Jüssile näituseks.

Kokkuvõttes kujunes meie pikk rattamatk, jooksu ja kanuud oli ikka õite vähe viimasesse etappi sisse pikitud, ikkagi üle ~4h. Feil. Kaotust võitjale tubli ~54 minutit, ~1/3 koguajast, ei ole just väga uhked numbrid. Seda enam üllatas kokkuvõtlikult ilus 36.koht. Kas tõesti ainult eraldistardi pealt?

Numbrid:

• Koht: 36 (25, härrade arvestuses)
• Osalejaid:143
• Aeg: 4:00:36h
• Keskmine pulss: 140
• Max pulss: 167
• Kadunud kaloreid: 3712

Xdream II etapp, Rõuge

     

Xdriimi II etapp viis lõunaosariikidesse, Rõuge suurepäraste järvede ning kuplite vahele, päikselise 26 kraadi kätte. Ekstreemsustest on sellistes tingimustes pisut liiast rääkida, pigem klassifitseerub toimekaks puhkuseks meeldiva seltskonnaga looduses.

Ärksamaid hetki:

• kanuu etapp oli esmakordselt piisavalt eklektiline, ühest jväiksest ärvest teise kanuu tassimistega et mitte korrakski ei suutnud tekkida tavapärast küllastumus tunnet mõlamisest;
• esimese kanuu tassimise korra eel sain kogeda ka meeldetuletust Rõugest, kui nii 1,5m kaldast olles, arvasin olevat paslik nagu tavapäraselt vette hüpata, põhja igal juhul tabada ei õnnestunud ning rinnuni vees ma ka olin, kahe tõmbega ka õnneks juba kaldas. Järgmistel tassimistel lasin end  juba kombekalt kaldasse triivida;
• rattal õnnestus saavutada isiklik teada olev tippkiirus kuplitel 58,72 km/h.

Tundub, et otsustavaks sai üldarvestuse koha mõttes paljudele kolmas jalgsi võetud punkt, mis oli ekslikult siis kaardile valesti kantud. Meil õnnestus võtta punkt ajaliselt väikse kaotusega, hinnanguliselt võiks ehk öelda esimese kolmandiku seas, kuid paljudel oli tammumist ikka minuti kümnete kaupa seal metsasalus.

Igal juhul siiani parim koht Xdriimilt.

Numbrid:

• Koht: 14 (13, härrade arvestuses)
• Osalejaid: 159
• Aeg: 2:49:55h
• Keskmine pulss: 146
• Max pulss: 170
• Kadunud kaloreid: 4261

Xdream I etapp, Tallinn

Ajaloo esimene linna xdriim paigutati Tallinna, alguse ja lõpuga Vabaduse väljakule, kenasti kultuuripealinna raamistikku. Pühapäevasel ennelõunal kui start anti, oli pisut optimistlik loota suuremat sorti hajutusele, seega  olid esimesed punktid vaid puhast uhamist, kellel palju võhma oli. Kõikse esimene punkt nõudis kõrvale ka rammu nagu selgus, kui mõned tõsisemad xdriimijad kehaga teed tehes end punktini rammisid. Tekkis tõeline õlg-õla tunne kohe kaasvõistlejatega. Mõnna. 

Edasi rattaga Pirita terviseradadel tiirutamist, tavapärasemast lahjemad lisaülesanded ning Pirita jões kanuuga triivimist (päris hapu on kanuutamise vorm peab tunnistama) ning tagasi vanalinna poole uhamist. Ei olnud just kõikse seikluslikum, põnevam ning nuputamist nõudev rada sedant puhku, ega kodulinnas ehk olegi kerge üllatada, korraldades üritust massidele.

Ärksamaid hetki:

• ratta etapil kimades Pirita poole juhtusin nägema õite võikat intsidenti kus minust 10-15m eespool sõitev rattur kaldus kaarti lugedes või miskil muul moel tähelepanu kaotades tee pervele ja täiskiirusega põrkas sisse kõnniteel korda pidanud rulluiskudega plikale, kes samuti sel hetkel just kõrvale vaatas, pauk oli ikka hirmus. Rattur tegi korda kolm kukerpalli ning plika lendas heleda plaksuga vastu asfalti. Seest tõmbas igal juhul õõnsaks mõneks hetkeks. Loodetavasti pääsesid mõlemad suuremate kahjustusteta. Pilt oli aga ikka väga kole.
• elevust ja põnevust pakkus sutike siiski Tallinna mereväebaasi 440. komandopunkti pimedates katakombides seiklemine ning tegelikult ka sadama alal tühermaade avastamine.

Numbrid:

• Koht: 64 (45, härrade arvestuses)
• Osalejaid: 171
• Aeg: 2:49:55h
• Keskmine pulss: 141
• Max pulss: 171
• Kadunud kaloreid: 2796