Tour de Muhu

 

Tour de Muhu ehk kand ja päkk meetodil ring Muhumaale peale, niivõrd kuivõrd seda rannikuäärne roostik võimaldas. Kokkuvõttes, arvestades päevast kilometraaži, liigitus esialgselt planeeritud matk pigemiti rännakuks, kuna kokku 18 h-ga sai kaetud 86,96 km, esimesel päeval 15,54 km, teisel 39,74 km ja kolmandal 31,65 km. Start oli R õhtasel ajal Kuivastu sadamast ning esimese päeva õhtaks sai jõutud Lalli külast mõned kilomeetrid edasi saare kirde ranniku roostikusse telkima. Kohe sadamast haakis meile sappa kohalik saare giid, keda ekslikult esialgu sai nimetatud Baskervilleks. Õnnistuseks, juba teisel päeval tõi Monika legendaarsest Oliveri poest selgust giidi nime osas, mis osutus Mutiks. 

Teise päeva hilisõhtul jõudsime lõppeks oma ööbimispaika Nautse külla, Odra talu hoovile, olles ühtlasi esmased ööbijad sel krundil.

Nautsesse jõudes oli tekkinud suuremat sorti vajadus värske vee ning telefoni akude laadimise järgi, seega sai saadetud salk diplomaate küla peale luuret tegema, igaks puhuks veel huumoriga lisatud käsk õhtuks saun organiseerida. Diplomaadid olid seekord oma ülesannetest kõrgemal, lisaks saunale leiti meile ka seltskondlik koosviibimine pärismuhkude, poolikute ellveede, karbi küpsiste ja kolme kilo toorete grillvorstidega, oli meeleolukas. Sügav kraaps ning kummardus heatahtlikule ning heatujulisele pererahvale, tundsime end väga priviligeeritult.

Võrreldes eelnevaga saime kirgastavat kontrasti kogeda järgmise päeva päraslõunal Pädase mõisa gurmeerestoranis, kui personal oli vägagi vastutulelik ja viisakas, nähes kolme vettinud ja haisvat matkurit ja Mutit, muigasid, aga olid nõus meid suurima hea meelega teenindama, samas need pilgud, mis kõrvallaudadest aeg-ajalt heideti olid priceless.

Kokkuvõtlikult oli parimaks õpetuseks uus teadmine, et ~25-30km päevas matka seljakotiga on optimaalne distants, edasine juba läheb rännakuks ja vastupidavuse katsetamiseks. Siinjuures tuleb ära mainida, et parima vastupidaja tiitli saab kindlasti härrase Koskitsa pärasool, mis oli 72h lukus ja avanes alles saarelt lahkudes.

Laiendatud album nähtav - siit.

Endomondo trackid: 1.päev, 2.päev (1), 2.päev (2), 3.päev

Tutvumisõhtu Pakri poolsaarega

Pakri poolsaarega tutvumiseõhta peamiseks eesmärgiks oli viia velod värskemat õhku tarbima ning ühtlasi avastama, kuivõrd velotav on ranniku ala Paldiskist, Kloogani. Üllatuslikult jooksis rada üsna kenasti kohe alguses Paldiski linnast kätte ning kannatas rahulikku kulgemist küll, uhamist aga esiti veel mitte, kuna valdavalt viskles tee mööda pankranniku äärt kuni Pakri poolsaare tuletornini. 

Edasi Leetse poole juba pinnastee automobiilsetele sõidukitele, kus võimalik ka kiirust otsida kui tahtmist peaks olema. Vahetult enne Leetset tasub sisse põigata ka RMK viitadel (nähtav ka kaardirakenduselt) näidatud suunas, leiab täiesti suurepäraseid telkimise-, pikniku-, suvitamise-, suplemise paiku. Ainult sääsed olid ka veel keskel augustit äärmiselt kurjalt meelestatud, kõik need hordid, kes ei lubanud keskit paigale seisma jääda. 

Soovituslik on läbi astuda ka kohalikust punkrist (nähtav ka kaardirakenduselt), kuhu suunasid peole kutsuvad viidad, niivõrd eeskujulikku ning tolmuimejaga ülekäidud punkrit pole minu silm veel ennem kogenud, küllaltki ainulaadne nähtus ses plaanis. Ühtlasi tuleb ka Leetse tee otsal otsustuda, kas liikuda mööda rannikut või teha sutike taamalt kiirem velotamine, kuna mingi hetk jõuab ranniku äärne tee omadega merre välja ning edasi tuleb mööda liiva, kaljusid, puid velot süles kanda või käe kõrvale võtta, kokku nii ~1km jagu kindlasti.

Rada tasub igal juhul nii velomist kui ka jooksmist, järgmine mõte ongi teha pikem jooksukross Paldiskist suunaga Kloogale või Kloogarannale.

Kokku kogunes distantsi träkil 23,3km. Ehk Paldiskist kuni Klooga ja Kloogaranna ristini.

XT Salomoni maastikumaraton

Hooaja alguses ette hüütud eesmärk katsetada maratoni distantsi pehmemal pinnasel ja karusemal reljeefil kui Tallinna maratoni sile asfalt, õnnestus programmi võtta Kolgakülas, Salomoni maastikumaraton, tänu XT Spordi heale tahtmisele. Motivatsiooni spetsiaalselt seks puhuks treenivaid ettevalmistusi teha olin kaotanud, kuna eelnevad stardid ja tulemused olid äraütlemata kergelt kätte tulnud. Kogemuse rasva on ju ometi juba kogunenud küll, arvasin.

Rajale läksin Salomon XA 3D Ultra sussiga, ergonoomilisuse mõttes ning jäikuse osas ideaalne valik, samas kuna valdav osa trassi läbis pehmet metsamaastikku küngaste ja oosidega siis agressiivsem tallamuster oleks lihtsustanud raja läbimist teatud mõttes küll. Kaasa haaratud Crafti joogipudeli vöösse installeerisin 4 SIS Go Gel-i ning joogipudeli hoidjasse telefoni rada träkkiva GPS-uga (Endomondo GPS track). Hea, et eelnevalt ei hakanud proovima läbi kuis see kombo toimib, peale 280m jooksu lendas härra telefon hoidikust rajale ning tubli oli, et kena neidis selja tagant märkas ja hüüatas. Ülejäänud raja läbisin kord vasakus, kord paremas käes teatepulka hoides, tulemuseks kergelt väsinud õlad, trenni mõttes võiks järgmine kord juba hantleid proovida küll.

Tempo osas sai alustatud õite kompivalt ja tahe päris jooksjatega kaasa minna õnnestus õnneks maha suruda, seega esmane ring tuli õite kergelt kätte ja ei olnduki kordagi põhjust jooksusammult üle minna kõnnile nagu algselt eesmärgiks säetud ka oli. Ei joogipunktides ega tõusunukkidel, vaid kahel järsakul tuli moment kui oli vaja käed mulda suruda, üles ronimiseks ning teisalt libedamat sorti trepil lubasin tempol langeda. Ise tundsin end kangelasena. Teisele ringile läksin juba reipama sammuga, tundes jõudu ja tahtmist vajutada. Vajutasingi täpselt 28-nda km-ni ning sealt edasi hoidsin veel gaasi 2km ennast petta üritades - haamer on ju ometi ajutine.

Olematu ettevalmistus, üles-alla-üles-alla-üles-alla-üles-alla pehmel pinnasel tegi täpselt seda mida tegema pidi, reied-sääred pehmeks ja verd täis ning paagi tühjaks, regulaarne ajastatud geelitamine lõi küll helgi silma kuid kütte effekti suurt sedant puhku ei andnud. Sõlmisin endaga kokkuleppe, et jooksen TP-st, TP-ni, kus puhates tangin ning kõnnin, lisaks siis luban sammumist veel vaid järsematel tõusudel, mõeldud ja tehtud. Läbi sõrmede vaadates, julgen arvata ja öelda, et toimis.

Eelneva tubli ettevalmistuse preemiaks sain viimaseks kümneks nii paremasse kui vasakusse säärde krambiatakid, nii kummastav või mitte-kummastav kui see ka pole, siis härrased sääred hakkasid kisklema krambi osas just tasasel pinnasel joostes, nii kui küngas või laskumine tuli, andis koheselt järele, ehk sirutus tõusul/laskumisel toimis. Kuna ma eriline krambilemb ei ole, siis korrigeerisin tasasel pinnasel jooksusammu enam ülekannajooksuks kui ülepäka, ehk üritasin võimalikult talla peal joosta, isiklikuks hämmelduseks strateegia täitsa toimis, kuna krampe õnnestus kuni lõpuni vältida. Jätan meelde.

Imearmsasti niiviisi paterdades sai lõppeks ka finišisse rõõmsasti jõutud, viimastel sadadel meetritel kangelaslikult ka isegi reipamalt pikemal sammul joostud. Tulemiks 3:46:21, mis ajaliselt nii ei ehmatanudki, kuid teise ringi aeg üle ~2h jäi eneseuhkust kriipima küll. 

Teisalt rajal olles sai üsna kristalselt selgeks, et vastasseisus maastik vs asfalt, pole viimasel härral suurt miskit kaasa rääkida, elamuse ja eneseületuse rahulolu mõttes ei paku Narva mnt-l suuremat sorti pundis kooshigistamine küll konkurentsi, samblalisel ning männiokkalisel rajal üksinda vabas õhus/looduses pungestamisele, ehk siis millal järgmine maraton maastikul on XT, ah?

Ärksamaid hetki:

• wtf!? moment mõningad kilomeetrid enne lõppu, kui kõikse järsemal tõusul järsku minust tubli 10 aastat vanem härra orava osavusel järsakut mööda uhas, kogu oma nelivedu kasutades, üsna hooldekodu käimisraamiga patsiendi tunne jäi antud hetkel hinge kriipima, ehk üsna tummaks võttis, kuna isiklikult polnud vastust kuskilt võtta. Mingil määral vähendas kriibet hilisem teadmine, et tegu oli senjöör Lauri Lahtmäega, üsna tunnustatud rogainija ja orienteerujaga;
• wtf!? moment vol 2, kui ~2km enne lõppu suundus minu ees hallipäine härrane sportlikes pükstes ja maikas ametlikust rajalt üsna palju kõrvale alternatiivsele metsarajale, ei olnud küll veendunud härrase eesmärkides, kuid igaks puhuks pidasin vajalikuks hüüatada, et maratoni rada läheb pigem ikka vasakule kui otse edasi. Härrane ehmus ja sebis kiirema sammuga end taas rajale, minu rahustuseks oli tal samuti ikka päris jooksu nummer rinnale säetud ja ju ta oli siis esimesel ringil. Hiljem selgus, et vähemasti üks startija oli rajalt pahaaimamatult siiski eksinud, kuid õnneks mitte minu härra, kes pungestas vapralt lõpuni välja, hiljem selgus, et tegemist oli legendaarse Eino Tolga-ga.

Numbrid:

• Distants: 42,195 km
• Koht: 12 (oma vanusegrupi härraste arvestuses 11, naistest 1.)
• Aeg: 3:46:21 (1. ring 1:43:42h, 2.ring 2:02:39)
• 1 km aeg: 5:22 min
• Keskmine kiirus: 11,18 km/h
• Keskmine pulss: 161
• Max pulss: 172
• Kadunud kaloreid: 4343

Rakvere ööjooks

Rakvere Ööjooksu starti oli rõõm programmi võtta, kiirust ja nubmrit taga otsima ei olnud tahtmist minna, rada sai läbitud niisama tilulilutates. Katseks sai proovitud jooksu sisse pikkida kiireid teravaid sutsakaid nii umbes-täpselt ~30-60seki vahele, et siis jälle tagasi omasse temposse vajuda. Toimisid täitsa kenasti, ei löönud klappi liiati kinni, ega miskit.

Murdepunktiks sai sedant puhku 8 km, sinnani jagus tublisti tuiskureid, kes viimast võtsid esimestest kilomeetritest, pärast seda verstaposti, aga hakkas ainult selgi vastu tulema. Oli meeldiv kogemus, kinkepaketist võis leida õuna ja karbi makarone. Klassika.

Rada küll kulges pisut teisipidist trajektoori pidi, kuid võrdluseks sobivad siiski mõlema hooaja numbrid.

Numbrid 2012:

• Distants: 21,1 km
• Koht: 76 (oma vanusegrupi härrade arvestuses 42)
• Osalejaid: 800
• Aeg: 1:27:15
• 1 km aeg: 4:08 min
• Keskmine kiirus: 14,51 km/h
• Keskmine pulss: 168
• Max pulss: 176
• Kadunud kaloreid:1902

Numbrid 2011:

• Distants: 21,1 km
• Koht: 35 (oma vanusegrupi härrade arvestuses 21)
• Osalejaid: 339
• Aeg: 1:29:17
• 1 km aeg: 4:14 min
• Keskmine kiirus: 14,18 km/h
• Keskmine pulss: 172
• Max pulss: 179
• Kadunud kaloreid: 2082

31. Tartu Rattaralli

Velo on küll õite suurepärane liikumisvahend logistilistks toimetusteks kivilinna tänavatel, kuid uhamine võistlutempos pole kunagi kuulunud minu tassi tee juurde. Peamiselt põhjusel, et pole kunagi saanud oma keret liikuma ühes rütmis veloga, et pakkuda mingitki konkurentsi keskealistele prouadele, rääkimata härrastest. Endale põhjendan muidugi pigem läbi lillede arvamisega, et lihtsalt mulle ratas ei meeldi. Ehk pole kunagi ka võistlustrassile näinud põhjust end üles anda. Vähemasti kuni tänaseni.

Eelmisel hooajal, vahetult enne Tartu Rattarallit, käidi väljla mõte - võtta sõit tandemil, ei realiseerunud küll kohe esimise hooga ja hea ongi nii, arvan. Aasta aega settimist oli täiesti piisav aeg, mõistmaks, et kui üldse, siis ainult tandemil tasubki rajale minna. 3-4 nädalat enne käesoleva hooaja starti tuli täitsa puhtjuhuslikult taaskord sõit teemaks ja küsimus - 'Kas teeme? No muidugi teeme.' Nädalat kaks võttis aega velo otsing ning kõikse mugavamaks lahenduseks kujunes Tartu Extreme Sport-i pakutud Schwinn Tango, 20€ päev ja ei ühtegi logistilist muret velo toimetamisega Tartu linna. Tandem oli ise igati aus ning uus, eeskujulik püss igas mõttes.

Pühapäevasel hommikul oli tandem seega olemas ja seisis võistlejate rivi täiesti viimases koridoris, viimaks meid 74km-le naudingutele. Kahemehe tandem üllatas rajal oma uskumatu brutaalse jõuga, olime vaimu valmis seadnud hoopis teistsorti katsumuseks, aga ei, hoopis vastupidi, ainult selgi hakkas järjest vastu tulema ja pingutus ise oli küllaltki olematu. Lõppeks kui protokolli kiikasin, peale ruudulist lippu, siis täpselt 754 skalpi jõudsime oma 2h ja 50 minutiga võtta. Mitteametlik isiklik, julgen arvata. 

Toidumoonaks sai kaasa pakitud traditsiooniliselt 2 SIS geeli ning igaks puhuks ka magneesiumi pauk ning plikadele pakkumiseks šokolaadi - loomulikult jäi kogu kraam alles, kuna neidised erilised magusalembud ei olnud ning toitlustuspunktid olid piisavalt laia valikuga - rosinasaiad, vesi, spordijook, banaan ja hapukurk, mistõttu sai ka esimeses kahes punktis vohmitud piisavad kogused manti, et viimasest punktist uhasime juba sirge seljaga läbi.

Igati mänglev sõit ning kokkulepitud sai järgmiseks hooajaks olla 137km stardis.

Ärksamaid hetki:

• esimesel kilomeetril maha jooksnud kett, mis kenasti jättis meid võistlejate rivis puha viimaseks ning tehniline personal koos ambulanssiga ei pidanud vajalikuks samuti seisatada, võib olla ei olekski pidanud ei ole reeglistikku süübinud. Igal juhul õnnestus meil investeerida nii 6-7 minutit tublit aega, tuletamaks meelde põhikooli füüsikat ja rajal me taas olimegi. Vahe pealsel ajal oli aga liiklus taas avatud ning tandemil ukerdamine busside, kallurite ja automobiilide vahel võis alata. Ei saa märkimata jätta, et ka foore hakati taasusaldama, mis meie jaoks tähendas täpselt 3 peatust punase taga ning rohelise ootust. Raske oli mitte muheleda. Linna piiril siis õnnestus lõppeks taas päris võistlusesse sukelduda. Kokku õnnestus täpselt kolm korda ketti rajal sättida, mis ei tundunudki liiga palju;
• rajal oli võimalik kohata kirevat kaadrit - puuduliku hambumusega härrast, kes tundis siirast huvi, kus oleks võimalik soetada tänasel päeval tandemi moodi rattaid, näost punetavaid varustuspedesid, kes ainult puhisesid kui tandem mööda vuhises, mitmeid sorti tandemeid, lahedaimaks osutus võistkond, kes oli kahe tugeva kruiseeri vahele installeerinud alumiiniumtorudest karkassi, millele oli kinnitatud kotttool. Umbes täpselt nii see ilmaime välja nägi (me olime võlutud):

•  Elva esimesse vahefinišisse õnnestus korraldada ka duell kui rajal kohatud ühe muhedaima tegelase liimile saime, võitja jäi siiski väljakuulutamata, kuna meie ekipaaž võitu ei võtnud;

• erinevat sorti mutukatega õnnestus samuti lähemat tutvust teha, üks härra lõpetas oma elupäevad kamikazena mu klaasides, kolm meest üritasid läbi hammaste pressida ning kahel kodanikul see ka õnnestus. Kaabut kergitan, aga siiski senjöör herilase ees, kel õnnestus ~40km/h pealt kiivrisse ennast installeerida ja üks tubli torge oimukohta ära sättida. Osav, tõesti osav.

Numbrid:

• Koht: 1299 (323, oma ealiste härrade arvestuses)
• Osalejaid: 2053
• Aeg: 2:50:20h (puhtalt 2:44:59h)
• Keskmine kiirus: 26,41 km/h
• Keskmine pulss: 133
• Max pulss: 165
• Kadunud kaloreid: 2403

Libahundi jälg Jägalas

Lühidalt. Üsna õnnestunud võsas rassimine.

Numbrid:

• Koht: 9 (6. härrade arvestuses, 2. 3-liikmeliste tiimide seas)
• Osalejaid: 108
• Punkte: 147 (max 192)
• Aeg: 5:50:25h (6h max aeg)
• Keskmine pulss: 134
• Max pulss: 179
• Kadunud kaloreid: 5501

Teletorni trepijooks

Miskit nii kopsu ehmatavat polegi varem programmi sattunud, kui Valdo Jahilo korraldatud esimene Teletorni trepijooks, peale torni taasavamist. Kuni 14. korruseni tulid trepid üsna igavalt ja tempokalt vastu ja nii mõnedki skalbid sai võetud. Aga täpselt 14.korrusest läks humoorikaks, nagu lõigatult, ei olnud variantigi enam jooksusammuks, pressi palju tahad, sein ees ja kogu lugu. Saigi siis reipalt sammutud üles poole, skalbid küll mööda ei läinud, kuid õige mitmed mehepojad said juuksepahmaka kätte.

Torni jõudes oli enesetunne piisavalt ülev ning kopsude seisukord nii värske, et 4 minutit ei saanud põrandalt püsti ning lamades otsisid silmad pillikotte kuhu pillid kotti ära panna. Kopsudel oli õnnestunud kogu selle tühise 7 minuti jooksul Teletornist üles uhamisel sisse ahmida läbi bronhi piisavalt eeskujulik kogus külmemat sorti õhku, et kalkuleerida pensile mineku osas. Niierakordselt eredalt sitta tunnet pole õnnestunud veel varem peale sportlikku aktiviteeti kogeda. Teletornis sai kahe atraktsiooniga tutvututud, ring peale tehtud ning arvatud, et käidud küll ning koju tagasi.

Millal järgmine etapp ongi?

Numbrid:

• Distants: 21 korrust
• Koht: 74 (oma vanusegrupi härraste arvestuses 25)
• Aeg: 0:07:18
• Keskmine pulss: 158
• Max pulss: 164

77. Rabajooks

Viimsesse starti külla ajaliselt kuigi täpselt ei jõudnud, kuid läbi kepikõndjate massi pressime oli jällegi uuemat sorti kogemus ja kokkuvõttes oli aeg kevade kohta üsna rahuldav.

Numbrid:

• Distants: 6,3 km
• Aeg: 0:26:28
• 1 km aeg: 4:12 min
• Keskmine kiirus: 14,28 km/h
• Keskmine pulss: 164
• Max pulss: 170
• Kadunud kaloreid: 468

41. Tartu Maraton

42. Tartu Maratoni stardiga ei õnnestunudki käesoleval hooajal kohtuda, kuna ilmselgelt sai sportlik vorm üle timmitud ja täpselt nädalat 2 varem eeskujulik haigus läbi põetud kodustest tingimustes ja sinna see start jäigi. Uuel aastal, uus üritus.

Hooaeg 2012

       
Eesmärgid:

• läbida Tartu suusamaratoni täispikk trass alla ~4:20:00h;
• jooksu kilometraaž viia üle 1000km;
• lisada orienteerumise pagasit teisi-/neljapäevakutel;
• regulariseerida jooga programmi;
• maastikumaraton läbida;
• proovida seinaronimist.

Planeeritud stardid:

• 19.02 - Tartu suusamaraton;
• 29.04/02.09 - X-dreamilt 2 etappi, Kiviõli ning sprint Tallinnas;
• mai/oktoober - Libahundi stardid;
• juuli - Luidja/Orissaare triatlon (30.06);
• 4.08 - Salomoni maastikumaraton
• 09.09 - Tallina maraton;
• detsember - DNB Nordi vana-aasta jooks;

Lisaprogramm (täieneb jooksvalt):

• 21.04 - Võhandu 100 <= kui süsta ja tiimi leiab;
• 19.-21.10 - Saaremaa kolmepäeva jooks;
• XT Sport seiklused;
• Orienteerumise neljapäevakud <= jooksvalt;
• Rakvere ööjooks <= minek, kui ajaliselt klapib;
• Narva energiajooks <= ainult kui ajaliselt sobib;
• jooks/orienteerumine/rogain/matk väljas pool kodumaa piire <= kui leiab, miskit suupärast.

Ihu harimise hooaja 2011 raport

       
Hooaeg 2011 läks igati täkkesse, kõik eesmärgid said kuhjaga täidetud.

• läbida Tartu suusamaratoni täispikk trass, ilus kui alla ~6h - 4:24:51h, TEHTUD;
• joosta poolmaraton alla 1:30h - 1:29:17 h, TEHTUD;
• kogu jooksu kilometraaž 750km ja enam - 877km, TEHTUD;
• lisada orienteerumise pagasit neljapäevakutel - 4 neljapäevakut läbitud, TEHTUD;
• programmi sai ületatud:
• talvise telkimisega;
• Kõrvemaa triatloniga;
• Narva energiajooksuga.

Lemmikuimaks kogetuks kujunes vaieldamatult Tartu suusamaraton - loodus, rada, inimesed, pingutus, igati priima. Järgmisel hooajal olen endalegi üllatuslikult stardis.

TAOK 8h rogain

Ametlikult kaheteistkümnes, mulle teine TAOK rogain toimus sedant' puhku Karepal, võistluskeskusega endise pioneerilaagri staabis, hommikuse 9:30 stardiga. Kohale õnnestus jõuda meie ekipaažil juba ~9:15-ks, kiiremat sorti kokku pakkimine, materjalid keskusest, neli pilku kaardile ning uhasimegi rajale, nii 9:34 tuuris, sest esiti tuli läbi murda juba stardi saanud massidest, kes vastu voolasid.

Rajal karu, siga ega ka kägu ei õnnestunud paraku kohata nagu mitmel teisel tiimil, oli juhtunud, selle asemel suutsin kohe algatuseks enne teist punkti kämelbäki joogipoolisega ära lõhkuda nii kenasti, et kogu kraam nirises kotipõhja mööda vabasse loodusesse ja oligi olemas, ülejäänud raja läbisin 0,5l-se Articu pudeli toel, mida sai kontrollpunktis täidetud. Nüüdseks on kämelbäkil kahekordne teip augu kohale kleebitud ning ootusäravelat ootamas järgmist võistlust, et taas üllatada.

Pakutud loodus oli meeldivalt mitmekesine ning tuleb matkamise osas kindlasti programmi kirjutada, huvitav kogemus oli ka nõuka aegsete Rutja lennuradadega tutvumine.

Numbridest. Kokku läbisime 42,11km, linnulennult vaadates oleks tulnud distantsiks 36,90km, ehk siis orienteeruja koefitsiendiks tuleb tublid ~1,14, mis on üllatuslikult tubli.

Numbrid:

• Koht: 116 (67. härrade arvestuses, 1. 5-liikmeliste tiimide seas)
• Osalejaid: 352
• Punkte: 80 (max 197)
• Aeg: 7:52:51h (8h max aeg)
• Distants: 42,11 km
  
• Keskmine pulss: 122
• Max pulss: 155
• Kadunud kaloreid: 6041

Nähtavad klõpsud on Arvo Laanemetsa võetud

Tallinna Maraton

Hooaja alguses sai nimi kirja sügisjooksu poolikule distantsile. Tegemist pidi olema plaan C-ga, täitmaks hooajaks seatud püha eesmärki - kannad villi ja poolmaratoni aeg alla 1,5h. Paraku töötas eelnevalt juba plaan A ning eesmärk täitus kohe esimesel katsel ja ilma villideta seejuures. Seega oli kadunud ka motivatsioon - täita piinlikult täpselt ette kirjutatud treeningkava. Selle asemel leidsin ennast nädalat kaks, kolm enne starti tihti pigem rannas, kunstmurul, Harku, Pirita, ja/või Valgehobusemäe võsas ragistamas, sõnaga, igal pool mujal kui staadionil lõike võtmas.

Nädal enne starti leidis aga kallis kolleeg töörindelt, võimaluse mult nööbist haarata ja kaupa pakkuda, et jookseb ise minu asemel pool maratonist ja mulle jääks siis kaheringine programm. Tehtud-mõeldud. Kaup sai kokku ning pühapäeval, kell 9:00 olingi taas stardis.

Varustuse osas võrreldes eelmise jooksuga suurt muutust ei olnud, vahetasin vaid särki, valides sedant puhku eelnevalt sügisjooksult kingitud Nike dri-fit toote, mis osutus oluliselt kergemaks ja mugavamaks kui Uhlsporti toodetud JKP treening-maika. Kaasa haarasin veel kodusest sahtlist 2 SIS geeli ja oligi kompott koos. Rajal sai tarbitud erinevat jooki, vett ja magusat lurri vaheldumisi, lisaks veel üks SIS geel ning nälja peletamiseks sai prooviks võetud ka üks banaani viil. Jällegi kõik toimis, enamat ei oska tahta.

Ärksamaid hetki:

• kilomeeter, kaks enne esimese ringi lõppu oli ennast Schnelli tiigi parki, raja kurvi sättinud üks igati energeetiline 65+ plika, kes õpetas tõsisel ilmel ja omal initsiatiivil, eriti energiliselt žestikuleerides kõiki maratoonareid paremale hoidma, et oleks võimalik võita meetreid, millisekundeid ja säästa jalga. Tuleb tunnistada - publikum on meil asjatundlik;
• teisel ringil Paksu Margareeta merekindluse väravates, tervitas mind hord sadamast saabunud turiste, vilkalt siblides ja pilte klõpsides suurepärastest ehitistest. Hüüe - 'Rada!' ergutas neid veelgi vilkamalt ja veelgi kaootilisemalt siblima. Elagu kultuuripealinn 2011;
• ärksaim ja üllatavaim hetk saabus finišis, polnudki õnnestunud enne kogeda kuis keha šokeerub, kõikse pealt ei olnud liigesed nii põlves kui hüppes rahul üldse sellega, et enam joosta ei lubata ja andsid häälekalt märku - "Mismõttes me nüüd järsku istume? Tahtsid ju joosta. Jookseme siis.". Tubli kakskümmend minutit oli tunda seda jonni ning virinat ja siis järsku, nagu lõigatult kõik, kogu lugu, ei mingit valu enam. Lihased paraku sellist iseloomu üles näidata ei suutnud, tõmblesid vaid minutit viis ja siis rahunesid, välja arvatud solistist parema jala säärelihas, kes värises ja toimetas omas maailmas ikka päris pikalt nagu ergutust saanud reivi austaja, täiesti kaootiliselt oma rütmis tõmmeldes. Humoorikas oli meest kõrvalt vaadata. Kogu spetaaklit pakutigi nii ~20 minutiks ja siis vsjoo.

Numbreid vaadates üllatab kõikse rohkem, et võistluspulss liigub küll pisut suurema amplituudiga, kuid on ikka rohkem kui suurusjärk madalam kui aasta tagasi. Kirjutan selle puhtalt aeroobselt läbitud ~600 suusakilomeetri arvele. Vägagi korralik edasiminek, tuleb tunnistada. Ehkki vundament oli tugevam eelmisest hooajast, olid seinad jällegi hõredamad, raja viimases veerandis oli selgelt tuntav tempo langus, numbritest vaadates siis ~12s kilomeetri kohta. Jõudu nagu nappis ka, kuid suuresti jäi nappima siiski eelmise aasta motivaatoridest.

Kokkuvõttes igal juhul hindeks 6/8 ja järgmine aasta jälle.

Numbrid 2011:

• Distants: 42,195 km
• Koht: 180 (oma vanusegrupi meeste arvestuses 107)
• Aeg: 3:21:09
• 1 km aeg:4:46 min
• Keskmine kiirus: 12,59 km/h
• Keskmine pulss: 159
• Max pulss: 175
• Kadunud kaloreid: 4034

Numbrid 2010:

• Distants: 42,195 km
• Koht: 188 (oma vanusegrupi meeste arvestuses 113)
• Aeg: 3:26:20
• 1 km aeg:4:53 min
• Keskmine kiirus: 12,28 km/h
• Keskmine pulss: 167
• Max pulss: 181
• Kadunud kaloreid: 4220

Xdream IV etapp, Valgehobusemäe

Etapp täis avastamisrõõmu võiks öelda.

Kõikse pealt kraaps ja kummardus korralduskomitee suunas, kes otsustas premeerida viimasel osavõistlusel kolme eelneva etapi kiiremaid tavapärasest ~2-3h pikema unega, tänu eraldistardi esmakordsele esitluse läbi xdriimi ajaloo. Meid see küll oluliselt uneaja osas ei mõjutanud, kuid kiiduväärt algatus juba seegi pärast, et esimeses punktis ei pidanudki seekord võitlema retuusides, loomastunud, keskealiste isastega vaid sai üsna rahumeelselt valida oma maitse järgi SI-jaama.

Esmakordne oli kogemus ka iseseisvalt tühjastunud rattarehvi näol, mul küll endal ei õnnestunud oma ratta peal kogeda, kuid kolleeg võistluskaaslane proovis ära. Tuleb tõde tunnistada, pisut oli hinges ka uhkust kui sai rattakotist välja kougitud suurepärane Zefali rehviparandusvaht (müügil hobisport.ee):

Uhkust jätkus muidugi täpselt nii kauaks kui selgus, et kogu hapnik oli jalgadesse velotud ning inseneritarkuse pagasit, kuidas kurat see vahtkustuti niiviisi rehvi külge installeerida, et vähemalt osagi vahust ennast rehvi sisse suudaks pressida, ei olnud just palju järgi jäänud. Õnneks ei ole korraldajad saatnud võistlejaid lahingusse lahingpaaridena, vaid kolmikutena. Ilmselgelt põhjusega. Nii siis kolmas, pisut kainem kolleeg, lahendas müsteeriumi täpselt kolme sekundiga ja lasi kogu alles jäänud vahu sihtotstarbeliselt rehvi. Ja kõigi imestuseks asi toimis, toimis kenasti etapi lõpuni. Tegemist oli muidugist hübriidrattale kohase kitsa rehviga, mitte minu metsaratta laia rehviga, mis pisut pani muretsema. Kuid soovituse rehvivahu kasutamise osas julgen nüüd küll igal juhul anda. Kokkuvõttes saime planeerimatut peatust nautida kõikse rohkem 3 minutit.

Nagu ikka tuleb kõik ajakaotused kohe kiiresti tagasi ära teha nii ka seekord, järgmine avastus rõõmustaski meid õite pea kui orientatsiooni otsimise käigus selgus, et olime kaotuse tagasi tegemisega jõudnud kaardilt välja. Tubli on. Üsna tubli oli ka mitte sellest apsakast veel õppust võtta, vaid ikka veel üks eeskujulikum haak rajale maha joonistada. Õite kahju kohe, et GPS-u träkk ei läinud toimima, oleks üsna hea uurimismaterjal Fred Jüssile näituseks.

Kokkuvõttes kujunes meie pikk rattamatk, jooksu ja kanuud oli ikka õite vähe viimasesse etappi sisse pikitud, ikkagi üle ~4h. Feil. Kaotust võitjale tubli ~54 minutit, ~1/3 koguajast, ei ole just väga uhked numbrid. Seda enam üllatas kokkuvõtlikult ilus 36.koht. Kas tõesti ainult eraldistardi pealt?

Numbrid:

• Koht: 36 (25, härrade arvestuses)
• Osalejaid:143
• Aeg: 4:00:36h
• Keskmine pulss: 140
• Max pulss: 167
• Kadunud kaloreid: 3712

Swedbanki perespordisarja jooksuetapp

Rajameister oli Swedbanki perespordisarja jooksuetapil distantsi mõõtmisega õite lahkes tujus olnud. Kui esmalt oli välja hõigatud, et rada jagub vaid 15 kilomeetriks, siis juba stardimaterjalide ümbrikult ilutses vastu number 16, ehk1 km võrra oli distantsi pikemaks venitatud ja seda kõike puhta tasuta. Kõlas soodsalt.

Ainult mitte juhul kui eelnevalt on välja käidud vekslid arvestusliku lõpetamise aja suhtes, et jõuda veel mõne tunni pärast Muhku startiva praami peale. Arvestades minu olematut kogemust rajaga, siis loomulikult läksin kohe aega tagasi tegema ja andsin kütet. Esimene ring läks üsna emotsiooni pealt ning adrenaliini najal, kuna rajameister oli sisse pikkinud tõhusalt tõuse, langusi, kurve ja isegi leidnud võimaluse ühe puu rajale langetada. Igati meeldiv ja mittesugugi igav. 

Üpris üllatuslikult tuli vastu õite peagi 8km silt ja asutasin end juba ringi pöörama, kuid ei läinudki see nii libedalt kui oleks arvanud, oma 700-800m tuli veel lisaks udjada, et teisele ringile pääseda, mis tundus kergelt kummastav. Oma suurtes kummastamistes õnnestus mul igal juhul end liivastel tõusudel haamriga kinni ära lüüa ja teisel ringil enam esimesele omast rütmi ei leidnudki. Ilmselgelt ei ole siin süüdi olematu treenitus künklikul maastikul nagu Pirita ürgorg seda kenasti pakub. Võtsin vastu siis kõike muud mis rajal saada oli - päikest, mände, värsket õhku, mõnda mööduvat selga ja tiksutasin nii palju kui mootorit veel oli finišisse ära.

Lõppeks sai uuritud veel ühelt kodanikult kellasepalt, et palju siis ta imevidin distantsi kokku mõõtis. Õige vastus 17 km. Jälle 1 km kui maast korjatud. Igal juhul sain tugevaks.

Numbrid:

• Distants: 17 km
• Koht: 14 (oma vanusegrupi härrade arvestuses 9)
• Osalejaid: 339
• Aeg: 1:18:07
• 1 km aeg: 4:36 min
• Keskmine kiirus: 13,06 km/h
• Keskmine pulss: 168
• Max pulss: 175
• Kadunud kaloreid: 1609

Narva Energiajooks

 

Hooaja alguses eesmärke seades, sai ette nähtud kolm võimalust, ehk siis kolm planeeritud starti viimaks poolmaratoni aeg alla pooleteise tunni - Rakvere ööjooks, SEB sügisjooks ning igaaastane rahvajooks. Sedant' puhku jõudis aga korralduskomitee arvamiseni, et rahvajooks tuleks kogu täiega ära jätta ning asendada viimane hoopis poolmaratoni EMV-ga Narvas, lööknimetuse Narva Energiajooks all. Üleüldse esmane omalaadne jooksuüritus siis Ida-Virumaal.

Igati aus algatus, mis väärib kindlasti toetust ning nii saigi omalt poolt ettevõtmisele heakskiit antud ning kokku seatud ka nädalavahetuse projekt tutvumiseks idaosariikidega, sisse pikkides nii kultuuri programmi kui pisut ka ihu harimist. Rakvere ööjooksul pakutud võimalus hooaja eesmärk täita sai kasutet', seega nüüd võis rahulikult sammu sättida ning esimene pool jooksust meeldivalt vaikselt läbi tiksuda tempol ~4:50 min@km. Kuskil 13-14km peal, aga läks tüütuks kätte ära ja viimaseks kaheksaks kruttisin km aja ~4:15 min@km peale. Jõudu oli, tahet oli, tuli minna. Kestsin ilusti lõpuni ära ja ühtlasi sai veel ka hulga skalpe võetud. Meeldejäävamad olid korvpalliketsid, kes arvasid, et niisama ei lähe keegi mööda mitte ja võtsid 3km enne lõppu rõõmsalt kõrvale ja kütsid ise tempot 300m jagu. Igati meeldiv oli, sain ka sammu pikemaks. Aitäh! Teisalt ka noorsportlasele tänud, kes leidis juba finiši sirgel mu nõrga koha, asutades end mööda pressima, aga see mulle ei sobi mitte ja nii venis samm veelgi pikemaks. Skalp jäi alles.

Rajale läksin ~15 kraadiga lühikeses kostüümis, mis osutus igati õigeks valikuks. Geelid jätsin maha, tarbisin vaid vett ning toitlustuspunktist haarasin katsetamiseks kolm kuubikut suhkrut, selgus, et ei ole siiski päris minu tass teed. Miskit effekti või deseffekti ei tajunud, seega järgmine kord jätan võtmata.

Numbrid:

• Distants: 21,1 km
• Koht: 148 (oma vanusegrupi härrade arvestuses 72)
• Osalejaid: 388
• Aeg: 1:35:34
• 1 km aeg: 4:32 min
• Keskmine kiirus: 13,25 km/h
• Keskmine pulss: 167
• Max pulss: 181
• Kadunud kaloreid: 1862

Veloga Andineemele

    

Traditsiooniks kujunema kippuv rattaretk marsuudil Tüve tänav, Neeme talu Andineemel sai nüüd juba lausa teist kordselt, ilma igasuguste tagasilöökideta, rutiinselt läbi keritud.

Numbrid siis hooajal 2011:

• Distants: 56,19 km
• Koht: 1 (oma vanusegrupi härrade arvestuses 1)
• Osalejaid: 1
• Aeg: 2:14:39
• 1 km aeg: 2:24 min
• Keskmine kiirus: 25,04 km/h
• Keskmine pulss: 128
• Max pulss: 151
• Kadunud kaloreid:1747 (ehk ~5kg toorest porgandit)

 Võrdluseks veel siis kõikse esimene retk:

Numbrid hooajal 2010:

• Distants: 59 km
• Koht: 1 (oma vanusegrupi härrade arvestuses 1)
• Osalejaid: 1
• Aeg: 2:25:02
• 1 km aeg: 2:27 min
• Keskmine kiirus: 24,41 km/h
• Keskmine pulss: 128
• Max pulss: 157
• Kadunud kaloreid:1842 (ehk ~5,4kg toorest porgandit)

Kõrvemaa triatlon

    

Veehoidlasse ulpima ei jäänud, rattas bambusesse ei põiganud, jooksus keegi mööda ei läinud, hoopis ise korjasin skalpe nii kümmekond ehk siis igati õnnestunud start praeguse olematu treeningu pealt.

Eksperiment nimetusega 'rattapükstes triatlonile' saab samuti õnnestunuks lugeda. Lühikeste rattaliibeketaga ei suutnud ma tajuda ühtegi tagasilööki ujumises, enne kaldale jõudmist tegin veel kontrolliva kohenduse ning hoolimata pingutusnööri puudumisest, ei pidanudki pükse rebadelt otsima vaid olid täpselt seal kus enne ujumist sai seatud. Mingit arusaadavat ebamugavust või ajakaotust ma ei suutnud igal juhul fikseerida. Künklikul ratta rajal tegin endale juba ise komplimenteerivaid märkusi pükste valiku osas. Lühikeses jooksus ei suutnud püksivalik mind ei hõõrumise ega muuga üllatada. Seega igati Kõrvemaa radadele sobilik varustuse valik.

Ärksamaid hetki:

• Uus kogemus sai hangitud jooksurajalt - korseti piirkonna kangestumise ja krampide näol. Rattast tulles, Kõrvemaa raja kohe esimesel kahel künkal, andsid harjumuspäraselt säärelihased märku magneesiumi puudusest, kuid üllatavam oli veelgi, et nii alaselg, kui kõht jooksid omadega kokku, kangestusid ning raja lõpu osas juba krambistusid. Kummastav.
• Ujumises, vahetult pärast esimest poid õnnestus kuklal leida kaaskolleegi rusikas, mistõttu degusteerisin ka eeskujuliku sõõmu Soodla veehoidla pakutavat. Uuesti rütmi ma ei leidnudki. Endiselt on mul komme rajal paremale ära vajuda ujumisel, ehk siis pean iga kümnekonna tõmbe järel oma suunda korrigeerima.

Numbrid:

• Koht:167 (107, härrade arvestuses)
• Osalejaid: 453
• Koguaeg: 1:26:30h
• Ujumine (350m): 0:10:11h
• Ratas (22km): 0:59:37h
• Jooks (4km): 0:16:41h
• Keskmine pulss: 162
• Max pulss: 174
• Kadunud kaloreid: 1711

Orissaare V triatlon

    

Orissaare V triatlon sai tehtud-tehtud, kui esiti reklaamiti üritust kui oma külakandi sportlikku õhtupoolikut, siis vahetud päevad enne starti võis vabalt lugeda võrgust, et üritus on lülitud Eesti triatloni meistrivõistluste sarja ning rajale lubati ka meistersportlast Priit Ailti. Igati rõõmustav ning asjakohane arvestades kohalikku ladusat korraldust ning suurepärast rada.

Oma vokki ei hakanud sedant puhku saarde võtma, kuna kohalikus küünis olid suurepärased eelmise sajandi linnateede hirmud Start Soshee ning naisteka kujul olemas. Start Soshee oli aga suure kuumaga (+30) kapriisne, nimelt tagumine pidur ei tahtnud mitte veljelt maha tulla, selgus vahetud 20 minutit enne starti suundumist. Nii ei jäänudki muud üle kui küünist kolmas roosaks ja kollaseks värvitud, umbes ~3 tonnine maastikuvelo, lapseistme ja esimese korviga välja ajada. Publiku sümpaatia oli võidetud.

Võistlus ise kujunes meeldivaks kulgemiseks, ainult massistart eeskujuliku lainega meres oli pisut harjumatu, suutsin isegi vahumöllus lahtise käega anda eeskujuliku kõrvakiilu kaasvõistlejale, vabandan veelkord, vees ei pruukinud mu 'Sorri-sorri!' aadressaadini jõuda.

Igati meeleolukas, järgmine hooaeg jälle.

Numbrid:

• Koht: 24 (23, härrade arvestuses)
• Osalejaid: 33
• Koguaeg: 0:56:15h
• Ujumine (300m): 0:06:08h
• Ratas (15km): 0:33:14h
• Jooks (4km): 0:16:53h
• Keskmine pulss: 163
• Max pulss: 172
• Kadunud kaloreid: 1113

Deloitte rahvatriatloni Nõmme etapp

  
Triatlon on päris hirmus.

Numbrid:

• Koht: 4 (4, härrade arvestuses)
• Osalejaid: 31
• Koguaeg: 0:35:32h
• Ujumine (100m): 0:01:41h
• Ratas (7,2km): 0:22:31h
• Jooks (3km): 0:11:20h
• Keskmine pulss: 162
• Max pulss: 171
• Kadunud kaloreid: 723

Rakvere ööjooks

    

Karjääri esimesel poolmaratonil sai koheselt ka hooaja alguseks seatud eesmärk täidetud. Poolmaraton alla 90 minuti. Tehtud. 

Ettevalmistus treeninguid saab igati õnnestunuks lugeda, tavapärasse programmi tõin muutuse, täpselt kolm nädalat enne starti. Šnitti sai võetud Hal Highdoni poolmaratoni programmist, täpsemalt siis viimasest kolmest nädalast ning täidetud praktiliselt täismahus, miskit kripeldama igal juhul ei jäänud.

Kasutatud sai harjumuspärast varustust: Nike Air Pegasus+ 26 sussi, Nike Elite Run Stability Cushion Quarter sokki, Nike lühikesi pükse, sügisjooksu Nike dri-fit särki ning Polari RS200 pulsikella. Kõik istus priimalt. Vaseliin jäi seda puhku ihule hõõrumata ning niplid teipimata, suuremaid kahjusi kui parema käe kaenlaaluse naha hõõrdumine ning niplite hellus, hiljem õnneks ei tuvastanud.

Numbrid:

• Distants: 21,1 km
• Koht: 35 (oma vanusegrupi härrade arvestuses 21)
• Osalejaid: 339
• Aeg: 1:29:17
• 1 km aeg: 4:14 min
• Keskmine kiirus: 14,18 km/h
• Keskmine pulss: 172
• Max pulss: 179
• Kadunud kaloreid: 2082

Xdream II etapp, Rõuge

     

Xdriimi II etapp viis lõunaosariikidesse, Rõuge suurepäraste järvede ning kuplite vahele, päikselise 26 kraadi kätte. Ekstreemsustest on sellistes tingimustes pisut liiast rääkida, pigem klassifitseerub toimekaks puhkuseks meeldiva seltskonnaga looduses.

Ärksamaid hetki:

• kanuu etapp oli esmakordselt piisavalt eklektiline, ühest jväiksest ärvest teise kanuu tassimistega et mitte korrakski ei suutnud tekkida tavapärast küllastumus tunnet mõlamisest;
• esimese kanuu tassimise korra eel sain kogeda ka meeldetuletust Rõugest, kui nii 1,5m kaldast olles, arvasin olevat paslik nagu tavapäraselt vette hüpata, põhja igal juhul tabada ei õnnestunud ning rinnuni vees ma ka olin, kahe tõmbega ka õnneks juba kaldas. Järgmistel tassimistel lasin end  juba kombekalt kaldasse triivida;
• rattal õnnestus saavutada isiklik teada olev tippkiirus kuplitel 58,72 km/h.

Tundub, et otsustavaks sai üldarvestuse koha mõttes paljudele kolmas jalgsi võetud punkt, mis oli ekslikult siis kaardile valesti kantud. Meil õnnestus võtta punkt ajaliselt väikse kaotusega, hinnanguliselt võiks ehk öelda esimese kolmandiku seas, kuid paljudel oli tammumist ikka minuti kümnete kaupa seal metsasalus.

Igal juhul siiani parim koht Xdriimilt.

Numbrid:

• Koht: 14 (13, härrade arvestuses)
• Osalejaid: 159
• Aeg: 2:49:55h
• Keskmine pulss: 146
• Max pulss: 170
• Kadunud kaloreid: 4261

Libahundi jälg Tuksil

 

Kevadine Libahunt viis sedant puhku taas Läänemaale, täpsemalt siis Noarootsi poolsaarele, Tuksi. Jällegi kanti, mis väärib avastamist nii jalgsi kui ka ratastel olles. Silma jäi just eelkõige Dirhami ning Spithami vahel asetsev neem oma väheldase männikutuka, neeme tipus oleva linnuvaatlustorni, endiste vägede komandopunkti ning tõesti hea maitsega ehitatud ühekordsete funktsionaalsete suvekodudega (tasub minna šnitti võtma!).

Ilma ja päikest jätkus küllaga, rada ja loodus pakkusid vaheldust ning ka jooksu tempo oli kuni viimase tunni alguseni igati sobilik, kuniks hakkasid jalad kangestuma. Võhma küll nagu jagus kuid nii reis kui ka üllatuslikult sääred lausa puitusid. Põhjuseks julgen arvata võistluse esimesse poolde sattunud vesistel raba aladel ning nö kanuupunktis külmas vees kahlamise ning osalt ka tagasihoidliku vedeliku ning soolade tarbimise, oleks võinud julgem olla. Kuid teisalt tekkiski ideaalne võimalus ka iseloomu viimastel kilomeetritel veidi harida.

Kanuupunktist veel nii paljut, et kuna merevesi oli ootamatult tagasihoidlikuks tõmbunud, siis kanuu etapp oli seekord ilma kanuuta, tuli mäluorienteeruda läbi ohtra muda ja adru ja vee. Muhe, muhe.

Libahundi rajal olles sai ka selgeks, et seikluslikku rogaini formaat ning võistkondade piisav hajutatus rajal on igati ja igati suupärane mulle. Meeldiv kosutus nii ihule kui hingele.

Numbrid:

• Koht: 15 (12. härrade arvestuses, 1. 4-liikmeliste tiimide seas)
• Osalejaid: 104
• Punkte: 119 (max 197)
• Aeg: 5:46:00h (6h max aeg)
• Keskmine pulss: 131
• Max pulss: 167
• Kadunud kaloreid: 4991

Xdream I etapp, Tallinn

Ajaloo esimene linna xdriim paigutati Tallinna, alguse ja lõpuga Vabaduse väljakule, kenasti kultuuripealinna raamistikku. Pühapäevasel ennelõunal kui start anti, oli pisut optimistlik loota suuremat sorti hajutusele, seega  olid esimesed punktid vaid puhast uhamist, kellel palju võhma oli. Kõikse esimene punkt nõudis kõrvale ka rammu nagu selgus, kui mõned tõsisemad xdriimijad kehaga teed tehes end punktini rammisid. Tekkis tõeline õlg-õla tunne kohe kaasvõistlejatega. Mõnna. 

Edasi rattaga Pirita terviseradadel tiirutamist, tavapärasemast lahjemad lisaülesanded ning Pirita jões kanuuga triivimist (päris hapu on kanuutamise vorm peab tunnistama) ning tagasi vanalinna poole uhamist. Ei olnud just kõikse seikluslikum, põnevam ning nuputamist nõudev rada sedant puhku, ega kodulinnas ehk olegi kerge üllatada, korraldades üritust massidele.

Ärksamaid hetki:

• ratta etapil kimades Pirita poole juhtusin nägema õite võikat intsidenti kus minust 10-15m eespool sõitev rattur kaldus kaarti lugedes või miskil muul moel tähelepanu kaotades tee pervele ja täiskiirusega põrkas sisse kõnniteel korda pidanud rulluiskudega plikale, kes samuti sel hetkel just kõrvale vaatas, pauk oli ikka hirmus. Rattur tegi korda kolm kukerpalli ning plika lendas heleda plaksuga vastu asfalti. Seest tõmbas igal juhul õõnsaks mõneks hetkeks. Loodetavasti pääsesid mõlemad suuremate kahjustusteta. Pilt oli aga ikka väga kole.
• elevust ja põnevust pakkus sutike siiski Tallinna mereväebaasi 440. komandopunkti pimedates katakombides seiklemine ning tegelikult ka sadama alal tühermaade avastamine.

Numbrid:

• Koht: 64 (45, härrade arvestuses)
• Osalejaid: 171
• Aeg: 2:49:55h
• Keskmine pulss: 141
• Max pulss: 171
• Kadunud kaloreid: 2796

Jooksutehnika parendamine

 
Õnnestus käia ära jooksutehnika ülevaatusel. Võib edasi joosta, kuid tähelepanu juhiti järgmiselt:

• vasak jalg jookseb omatahtsi pisut liiga sisse ning põhjustab nii vasaku jala põlve välisküljelele valu - korrigeerida saab pisut rohkem harki joostes ning eelnevalt jalasisekülgi põhjalikumalt venitades;
• ülekeha kaldub jooksul puusadest liiga ette, ideaalis peaks olema sirge - korrigeerida puusast;
• vasaku jala achilleuse valu leevenduseks tasuks proovida ortopeedilisi kanna taldasi ja ikka mõlemale jalale, katsetan ära.

40. Tartu Maraton

Tehtud. Üle ootuste suurepäraselt tehtud. Pean siiralt tunnistama, et Tatu Maraton ei olnud ainult linnuke kastis vaid äraütlemata nauditav elamus. Massid, need suured massid ei saanud mitte häirivaks, vaid ainult täiendasid oma suure rõõmsusega kogemust. Kõik oli lausa perfektne, isegi ilm siinjuures, ei tekkinud mitte momenti kus oleks külm leidnud võimalust rünnata, mitte kordagi. Aga loodus, loodus oli lihtsalt uskumatult kaunis, nii mõnigi hetk oleks tahtnud võtta peatuse, pildi salvestamiseks (mõte järgmisteks kordadeks), laskumised, päike, lumi, rahvas - puhas kuld. Kogemuse mõttes soovitan, vägagi. Puhas nauding.

Ärksamaid hetki:

• 4 minutit enne starti viibisin veel potil. 2 minutit enne starti said saapad klambrisse, sõrmed kindasse ning kindad keppi ja 4,3,2,1...

• stardist lugedes, siis kolmas laskumine, pauhti 45 aastasele plikale tagant sisse. Oli kuulda trollide torinat. Sain ka siis kiiresti - 'Sorry, sorry, my first time' ja veel kahemõttelisi repliike. Kuid preili  oli siiski nõnna armas, et õpetas mulle ka ühe suusaga sahka sõitma. Olin tänulik.

• esimeses TP-s, Matul tegin kohe apsaka, räige apsaka. Olin otsustanud lükata ennast kõikse viimase toitlustuspunkti letti ning nii ma suuna seadsingi viimase laua juurde, kuid paraku kohale jõudes selgus, et tegu oli suusamäärimise boksiga ning viimane laud jäi nii ~10m tagasi, läbi vastu voolavate masside. Jätsin punkti vahele. Õnneks, suureks õnneks ei maksnud kätte, sest esimese joogi sain alles ~1:36h peal.

• Erki Tammiksaare koletuks katsumuseks räägitud Harimäe tõus. Punkt, kuhu kõik mehed ilma rajal kõrval puhkust võtmata ei jõuagi ning ilma telgi ja turistieineta ükski tavakodanik ei  hakka  üldse üritamagi. Tundus olevat piisavalt mõistlik jutt, eriti geograafi suust, nii sai ka ennast rajal  säästetud ning tõusu ootama jäädud. Hoidsin rammu kuni Palu TP-ni kuigi juba Peebul hakkas kahtlus pugema hinge Harimäe asukoha osas, kui aga silt pakkus ainult 24km lõpuni siis jõudsin selguseni, et küllap see Harimägi nüüd ikkagi võetud on. Piisav emotsionaalne laksakas, et eelviimase ning viimase TP vahel saavutasin oma keskmise tippkiiruse 14,93 km/h, päris mitmed seljad tulid vastu.

• rajale minnes oli üks ainumas eesmärk, va suure külmaga ühes tükis finišeerida ja kui alla 6h on eriti suurepärane, aga enne kõike - ühes tükis. 23km peal, Ande TP-s oli aega kulunud ~1:36h, sai enesetundest lähtuvalt tehtud esimene optimistlik lõppaja korrektsioon, igati reaalne tundus tulla juba alla 5h, selleks tuli ainult hoitava tempo suhtes mitte väga suuri allahindlusi teha edasisel distantsil. Peebult Palule rühkides hakkasin imestama, kus on Harimägi, kuis ma nii hea tempoga liikunud olen, kuis mul veel rammu on, igal juhul oli Palul selge, Harimägi on võetud ja kui ma nüüd udjan veel tempokamalt, võin ka alla ~4:30h tulla. Nii reipama sammuga olingi 58km peal, kui mõistsin, et jah ka ~4:30 saab võetud ja lausa varuga. Seepärast sai programmi võetud ka esiti välistatud kohvipeatus  59,2km-l, Löfbergs Lila punktis, piimakohvi ja konjaablit paraku ei pakutud. Must, jahtunud kohv  ning mitte just paranenud enesetunne - olid täpselt need kogemused, mis järgmiseks korraks kaasa võtta. Viimased kilomeetrid sai võetud rahulikus aeroobses tempos, nauditud ümbritsevat loodust, tühje telekaamerate pukke, mööda tuiskavate kaasvõistlejate entusiasmi ning Elva staadioni viimaseid meetreid. Muhe.

• Finišis pakutud soe Tõmmu Hiid ei olnud üldsegi mitte hea, kuid uskumatult mõnus peale nelja poole tunnist rassimist rajal.

Numbrid:

• Koht: 1437 (391, oma ealiste härrade arvestuses)
• Osalejaid: 4780
• Aeg: 4:24:51
• Keskmine kiirus: 14,27 km/h
• Keskmine pulss: 156
• Max pulss: 171
• Kadunud kaloreid: 4539

Varustus:

1. Karhu Matrix suusk, aastakümnest 1990, pikkusega 185, määrdeks all Hawaii Expressi poolt pakutult pakett - parafiin, kõrgfloor, võistluspidamine. Hinne: 8/4. Libisemist selle suusa, määrde ning mehe sümbioosis ei tekkinud, rajal ei möödunud ma laskumistel puhta libisemise pealt küll kellestki, samas  ei saanud ma ka möödujadelt sõimu, kuigi jah, põhjust oli, kuna nii mõnigi kodanik otsis vaba rada mu tagant. Minu tempos sõitev eestlane on igal juhul kultuursem suusarajal kui ehk liikluses, kui teha lihtsustatud võrdlus. Pidamist aga tuleb kiita, kogu raja, kogu aja jooksul oli ehk korda 9 kui suusk andis tagasi, ideaalsemat on mul raske tahta. Sõnaga, hinnangu saan anda komplektile mitte määrdele, mehele ja suusale eraldi.
2. Exel alumiinium kepp. Hinne: 8/7. Ei väsitanud ära, ei oska paremat tahta.
3. Salomoni 3.1 saabas, peale Piraaja kedra tuulekaitseks ning sisse Rukka termosokk ning keemiline soenduselement. Hinne: 8/7. Ideaali lähedane kombinatsioon antud kliimas. Kedra jooksis iga kilomeetriga millimeetri kaupa ülespoole ja selle soojuse effektis ma päriselt veendunud ei ole ning soojuselementi ma ei tundnud, talla all ei tekkinud mitte kerget sooja tunnet vaid oli kuni viimase 17km väga mõnus. Ehk võiks öelda, et kõik toimis.                                                                                  
4. Riietus kehale, Sirbist Gösekeni kajastav artikkel, Speedo supelpüks, Eesti Kaitseväe kalsooned, Björn Borgi windstopperiga suusapüks, Crafti windstopperiga pesu, õhuke fliis, Crafti õhuke kile, fliis vest. Hinne 8/5. Suusapüks läks lõpuks raskeks ning kalsooned said niiskust täis, nii ka Crafti pesu ja fliis, ehk siis läks suti palju oli soojustust. Sirbi artikli kasutegurit oli raske hoomata, kuid ümberriietumis telklas leidsin ühe osa artiklist vasaku jala saapasäärest, üks oli puusale trükimustaga immutanud arusaamatu tattoo ning kolmas osas leidis õdusa paiga kannikate vahel. Ka rajal võis imestada, viimastel kilomeetritel tuli ikka väga erinevaid artikleid vastu. Windstopperi ajastul jääb ajalehe tehnika küsitavaks.
5. Riietus peale, Buff, JK Piraaja villane müts, õhuke Nike Fit-Dry müts, päikeseprillid. Hinne 8/6. Prillid oli mõttetu valik.
6. Riietus sõrmele, Vaude Event 3 in 1. Hinne 8/4. Ilmselge liialdus. Matu TP-s läks juba esimene kinda kiht kõhukotti ning järgmises punktis võtsin ka teise kihi katte maha näppudelt. Puhas minu viga, reageerisin üle.
7. Energia, kõhukotis oli kaasas 3 energiageeli, mp3 mängija, varusokid, varukindad, telefon. Tempo küsis mult vaid kahte geeli ning podcaste ei kuulanudki. Seltskonnas sõites puudub vajadus  igasugusele alternatiivsele meelelahtusule.

Talvine telkimine

Nostalgia nõudis oma, nii saigi Andineemel talvist telkimist nautletud. Kaitseväe ajast oli jäänud kõditav kogemus suurest presenttelgist, kuuseokstest, humanitaarabi magamiskotist, jahtuvast malmahjust, kõhutuuletatud õhust, öistest regulaar häiretest, igati kaiff. Sõnaga pakett kokku ja nädalavahetuseks talvituma suvilasse, pesa otsustasin lühildase kaalumise järel teha siiski verendale, kuigi mõttest käis läbi ka päris rannas telk üles seada. Kiidan kokkuvõttes valiku suurepäraseks, kuna logistiline pool kerge koorikuga lumes ei olnud just liiga mugav.

Veranda sai labidaga muruni puhtaks loobitud, mõned vanad lapitekid laiali laotatud pinnasele, kuna mitte ei olnud raatsimist eksperimendi jaoks minna kuuselt oksi maha raiuma. Järgmisel korral tuleb mugavuse huvides sentimentaalsus siiski pragmaatilisusega asendada ning korralik alus kuuseokstest, presendist ehitada. Altminekuks osutusid ka suviseks telkimiseks mõeldud tavavaiad, nendega ei ole lumes ja külma maaga suurt muhvigi teha nimelt.

Telki vupsates pakkus kraadiklaas -5 külma, kell oli ümaralt 22 peal, selge taevas täiskuuga. Ideaalne.  Peale esimest magamiskotti pakkumist, horisontaalasendis, tuletas muidugist murphylikult põis oma olemasolu meelde. Teistkordne pakkumine läks umbes-täpselt sama kiiresti kui esimene. Kõigest 15 minutit ehk kõikse rohkem võttiski aega piisavalt komfortse soojuse leidmine magamiskotis, lubamaks juba uinumise protsessile keskendumise. Saabunud uni heitles muidugi õite vapralt nii künkliku pinnase kui niiskuse- ja külma komboga, kuid kella kuue tuuris juba läbi suurema häda. Täpselt kella kaheksani suutsin kangelaseks jääda, siis sai joon alla nostalgiale ja kolisin tubastemasse tingimustesse üle tunniks kolmeks veel unelema.

Järgmiseks korraks tasub kaaluda lisa küttekeha või isegi mitme kaasamist.

Varustus:

1. Telk Lafuma Serac 3 plus, aastat 6-7 vana telk, vettpidavusega 3000mm ning tuule/lumepõlledega, kuid mõeldud siiski suvisteks oludeks. Hinne: 8/3. Tuult pidas kül kenasti, kuid muud erinevust suvalise sara all magamise osas ei olnud mitte, hoolimata lumest puhtaks visatud pinnasest ning sinna laotatud lapitekkidest. Lisaks kogus plastikust materjalist välimine telk, hommikutundideks arvestatava koguse kondenseerunud niiskust.
2. Magamiskott Ferrino Quasar 1400.. Hinne: 8/5. Telki sai laotatud maha kõikse pealt termokile ning seejärel harilikumast harilikum lebomatt. Kas nüüd just magamiskotist või pigem kokku lapitud riietuskomplektist, aga ei olnud soe, kohe mitte üldse ei olnud.
3. Riietus kehale, kõikse pealt Eesti Kaitseväe kalsooned, Crafti soe aluspesusärk, õhem fliis, paksem fliis, topelt sokid, Buff, villane müts, suusapüksid. Hinne: 8/2. Täielik fopaa, kui alguses oli jahe, siis 15 minutiga küttis keha olemise juba meeldivamaks, jalast kadus igal juhul suusapüks, kuid tänu fliisidele ei pääsenud kehaniiskus riietuskihtidest välja ning oligi olemas. Ka topeltsokid ei toiminud ühti, hommikuks olid varvastel hoolimata härmatisest, veel õnneks küüned peal.

Ihu harimise hooaeg 2011

       
Eesmärke on kolm:

- läbida Tartu suusamaratoni täispikk trass, ilus kui alla ~6h.
- joosta poolmaraton alla 1:30h ning kogu kilometraaž 750km ja enam.
- lisada orienteerumise pagasit neljapäevakutel.

Stardid:

Tartu suusamaraton
X-dreami 4 etappi
Orienteerumise neljapäevakud
Rakvere ööjooks
Luidja triatlon
Tallinna Maraton, poolmaraton

Lisaprogramm (täieneb jooksvalt):

Saaremaa kolmepäeva jooks
Libahundi etapid
XT Sport seiklused
DNB Nordi vana-aasta jooks 

Nõmme-Harku 15km

7. Nõmme-Harku sügisjooks, täispikal 15km ringil kujunes üllatuslikult hapnikujooksuks, maratonil näidatud vorm endast küll enam märku ei andnud. Üllatusena tuli, mulle siis üllatusena, et ringi joosti kõige pealt all Trummis, siis Hiiu ring ja alles siis tuli Harku ring. Olin arvanud, et saab kohe Harkusse end lahti jooksma, aga anti hoopis võimalus mägedes algatuseks jalad verd täis tõmmata. Tore on. Ausalt öeldes polegi täheldanud, et pulss varem nii punasse oleks läinud jooksul. Paras aeg hooajale joon alla tõmmata.

Numbrid:

• Distants:15km
• Koht: 45 (meeste arvestuses)
• Osalejaid: 101
• Aeg: 1:10:55h
• 1 km aeg:  4:43 min
• Keskmine kiirus: 12,7 km/h
• Keskmine pulss: 173
• Max pulss: 182
• Kadunud kaloreid: 1548

Libahundi jälg Padisel

Sügisene Libahundi jälg sai sedant' puhku toimuma Läänemaal, Padise ümbruses. Kant mulle võõras, ent kloostris toimunud kontsertide elamuse põhjal oli kindel soov ka ümbruskaudse loodusega tuttavamaks saada. Äraütlemata suurepärase elamuse pakkus tehismägi Rummus, just need vaated selge ilmaga eri ilmakaardesse. Priceless. Palju alla ei jäänud ka mäe kõrvale tehislikult tekitatud järv, mis tuleb tulevikus sukeldmise programmis kindlasti ette võtta.

Tulemus oli lõppkokkuvõttes üllatav, määravaks sai juhtumisi õnnestunud raja valik, oleks mu pakkumine.

Numbrid:

• Koht: 31 (21. härrade arvestuses, 2. 4-liikmeliste tiimide seas)
• Osalejaid: 150
• Punkte: 122 (128-6, max 195)
• Aeg: 5:48:30h (6h max aeg)
• Keskmine pulss: 138
• Max pulss: 171
• Kadunud kaloreid: 4701

42 195 ettevalmistus: treening

Treeningplaani kondikava leidsin nii erakordselt aadressilt kui www.marathontraining.com. Ehk siis 18 nädalane ettevalmistav programm, kilomeetraažiga nädalate kaupa. Reaalselt täita sellest suutsin ehk nii ~70%, sedagi paremal juhul.

Täpne ülevaade ettevalmistusest on leitav siit.

Kasuliku stamina lehelt:

Maratonijooksja 10 käsku
Ilkka Järvimäki

1. Jookse pikki maid

Pikad ja piisavalt rahulikud jooksud on maratonitreeningute nurgakiviks. Nende abil harjuvad jalad pikaajalise koormusega ja korduvate löökidega vastu maad. Organism õpib samal ajal kasutama rasvu energia saamiseks. Pikkade treeningute pikkust tuleb kasvatada vähehaaval, nii et pikemate otsade pikkus on lõpuks u. 25-35 km. Pikka maad mine jooksma vaid hästi puhanuna ja peale jooksu tangi kindlasti uut energiat ja vedelikku.

2. Jookse kiiresti

Kuigi treenid eesmärgiga läbida 42 km, peaks treeningute seas olema ka lühikesi ja kiireid jookse. Need parandavad maksimaalseid vastupidavusomadusi, koordinatsiooni ja jooksu efektiivsust. 3-21 kilomeetrised võistlused arendavad väga hästi maratonil vajaminevat kiirusreservi.

3. Jookse aeglaselt

Aeroobsed, väga rahulikud jooksud on vajalikud mitmel põhjusel – need aitavad organismil taastuda kiiretempolisest jooksust ja samal ajal siiski lisavad treeningkilomeetreid. Kerged jooksud annavad ka võimaluse ringi vaadata ja võtta energiat loodusest ning joosta rahulikult koos sõpradega.

4. Jookse maratonikiirusega

Et joosta maraton soovitud kiirusel, tuleb ka treeningutel sama kiiresti joosta. Maratonikiirusega joostud treening peaks olema piisavalt lühike ja reibas. Väga tähtis on selliste treeningute ajal pulsi jälgimine. Kui eesmärgiks on nelja tunniga maraton joosta, siis jookse nt. 10 km alati u. 57 minutiga. Kui eesmärgiks on kolme tunni alistamine, siis 10 km aeg peaks olema alla 43 minuti.

5. Harjuta mitmekülgselt

Jõuharjutused, venitused, koordinatsiooniharjutused, muude vastupidavusalade harrastamine jne. viivad kõik eesmärgi täitumise poole. 42 km jooksu lõpuosas vajad ka tugevaid lihaseid ja head koordinatsiooni. Maratoni jaoks treenides lihaste treening, nõtkus ja teovõimelisus on vajalik juba vigastuste vältimiseks. Samuti on abi ka massaažist.

6. Puhka piisavalt

Puhkus on maratonijooksjale eriti tähtis. Lihtne on harjutada iga päev, tõstes järjest koormust ja joosta pikemaid maid, aga tõsist oskust nõuab piisaval määral puhkamine ja seda enne kui üleväsimus ja/või vigastused seda nõuavad. Öösiti peab piisavalt magama ja seda eriti hilisõhtustel tundidel. Kui treenid puhkuse ajal või treeninglaagris tavapärasest enam, varu endale aega päevasteks uinakuteks. Argipäevadel pane tähele ka tavaelu füüsilisi ja psüühilisi toiminguid ja kohanda oma harjutusi vastavalt nendele. Vähemalt üks päev nädalas peaks olema puhkepäev.

7. Söö ja joo õigesti

Kõikidest moesuundadest hoolimata, peab maratonijooksja toiduvalikust põhiosa moodustama süsivesikud. Nende osakaal peab olema u. 60-70% päeva energiakogusest. Proteiine peaks ühe päeva toidus olema 15-20% ja rasvu ka 15-20%. Treeningperioodi toit peab sisaldama toiduaineid, mis lisaks energiale, saab ka piisavalt vitamiine ja kiudaineid. Puu- ja juurviljad, viljatooted, pasta, riis, kartul, riis, väherasvane liha, kala, piimatooted ja „head“ rasvad moodustavad alustala maratonijooksja toidusedelile. Seda nimekirja võid vajaduste ja soovide kohaselt täiendada. Pea alati meeles ka joomist – jooma peab piisavalt ja eriti hästi sobib vesi.

8. Korralik varustus

Õige varustuse eest tuleb samamoodi hoolt kanda nagu treeningute eest. Piisavalt peab olema sobivaid jooksu jalanõusid. Korralikud riided erinevate tingimuste jaoks ja head jooksusokid on väga olulised. Ära hoia kokku vales kohas, ostes sobimatuid jalanõusid, odavaid sokke või riideid, mis ei ole mõeldud higiseks treeninguks. Peale trenni kanna hoolt ka oma varustuse eest – pese riided ja sokid, puhasta jalanõud porist ja kuivata need toasoojas enne järgmist treeningut. Nii saad sama varustust kasutada pikemaajaliselt.

 9. Pane endale realistlik eesmärk

Maratoniprojekti alustades mõtle korralikult läbi, mis suunas sa liikuma hakkad. Väga hea eesmärk on näiteks maratoni läbimine, kuid võib seada ka eesmärgiks läbida maraton alla nelja või kolme tunni või isegi kiiremini. Sea oma eesmärgiks olev aeg nii, et see oleks piisavalt väljakutsuv, aga samas reaalne.

10. Valmistu põhisündmuseks hoolega

Vahetult enne maratoni treeni järk-järgult nõrgemalt. Alusta sellega u. 3 nädalat enne maratoni. Igal nädalal vähenda treeningkoormust 25% võrra nii, et nädal enne maratoni on treeningmaht umbes neljandik tavapärasest. Mõne lühikese reipa jooksuga säilitad piisava jooksutunnetuse. Erilist tähelepanu pööra kolme viimase päeva toitumisele. Joo piisavalt ja tõsta toitude süsivesikusisaldus u. 70-80%le. Lae ennast täis positiivset energiat.

42 195 ettevalmistus: varustus

  

Jooksususs: Kui 2/3 osa ettevalmistavast treenigust sai läbitud Salomon XT Wings sussiga, siis viimaseks 1/3-ks ning eelkõige maratoniks soetasin asfaltil jooksmiseks eraldi paari Nike Air Pegasus+ 26 susse, nr. 45,5.

Jooksupartneri kevadisest koolitusest sain teada, et olen õnnelik ülepronatsioonilise jala omanik (täpsemalt  jooksuparnteri lehelt) nagu ~25% jooksjatest, mis tähendab, et peaksin omama jooksusussi, mis on sirge või poolkõvera liistuga, fikseeritud jalaasendiga või stabiilsed, tugeva vahetalla ja toestusega. Jooksupartneri lehelt on leiab ka eeskujuliku juhendi jooksusussi valikuks.

Tänu vajadusele realiseerida CitySporti kinkekaart, sain õnneks tootja osas sain otsingud koomale tõmmata. Nii nõutasingi siis Nike poes ülepronatsiooniga jalale vastavat sussi. Esiti pakuti uut FlyWire tehnoloogia põhist Nike LunarGlide+ 2. Tuleb tõdeda, et nägi edev välja küll, kerge, hea hingavusega, üle keskmise vetruvusega, pehme, kuid üllatuseks ka ebamugav mu jalaliistule. Kahju kohe. Nike LunarRacer+ 2 ning Nike Free Run+ jätsin valikust välja, kuna ei tundunud oma kasutusomadustelt olema just 4h maratoni mehe sussid. Nii jõudsingi enda jaoks täitsa üllatavalt proovimistega normaalsele jalale mõeldud klassikalise Nike Air Pegasus+ 26-ni. Istus jalga kui valatult, suurepärane vetruvus, hingavus, natuke küll jah raskevõitu ning ega seda edevust ka ole. Kuid pakutavast valikust selgelt parim. 

Teatavasti on jalal jooksu ajal, eriti 4h jooksu ajal komme tursuda, isegi kuni ühe numbri võrra, seega, et vältida finiši koridori sisse murdmist roosade sussidega, saigi valitud number 45,5 ehk siis number normaalist suuremad.

LÕPLIK HINNANG: 8/5 - hea. Nike Air Pegasus+ 26 on korralik, hea vetruvusega, eeskujuliku põrutuskindlusega, piisava rulluvusega, korraliku hingavusega, mitte kõige kergem, asfaltil jooksmise suss, mis teeb oma tööd laitmatult. Sissejooksmiseks kulus kõigest 2 trenni, ehk nii ~22km. Maratoni jooksul suss endast märku ei andnud, kui välja arvata jooksujärgsed valutavad tallad, kuid siin langeb mu kahtlustus pigem Dri-Fit sokkidele. Ideaalis võiks pikamaa jooksususs küll olla kaalult kergem ning välimuselt minimalistlikum. Järgmise sussi puhul, võtan proovimisele ka NB, Asicsi ning Mizuno.

Jooksusokk: Kõik trennid sai joostud erinevate SUVA puuvillaste sokkidega ning esialgne plaan nägigi ette rajale minekut kas madalate poolfrotee sokkidega või x-static hõbeniidist sokiga. Lugedes, aga nädal enne starti ajakirjast Jooksja, Meelis Atoneni veendunud arvamust puuvillase soki ja hõõrdumise suurest lembusest, tekkis ka mul oma kahtlus plaani headusest. Nii saigi kiiremas korras Tallinna suuremad spordikauplused läbi kapatud, mille tulemusel jäid kaalukausile Crafti pikk kompressioon sukk, Crafti Pro Zero Run sokk ning Nike Dri-Fit jooksusokk. Kompressioon sukk tundus neist kolmest jalas kõige mugavam ning mus süvnenes veelgi veendumus, et kunagi tuleb proovimiseks kindlasti kompressioon sukk võtta. Kuid maraton ei tundunud olevat kõige sobilikum koht katsetusteks. Crafti Pro Zero Run jooksusokk tundus aga jalas olevat imeõhuke, nagu läbiüaistev siidisukk. Tõenäoliselt on väga mugav, kuid minus kui puuvillsokkide pealt tulnul, ei äratanud just usaldust. Seega jäi lauale alles Nike Dri-Fit sokk. Eelkõige hinnast ja jalanumbrist lähtuvalt osutus valituks poolkõrge Nike Elite Run Stability Cushion Quarter sokk.

LÕPLIK HINNANG: 8/4 - rahuldav. 1 päev enne maratoni ei osteta uut, eelnevalt läbi proovimata sokki! Enne starti jõudsin teha vaid ühe trenni, mille jooksul jalalaba alt pingesse läks, ning kergelt krampi kiskus. Sama juhtus ka maratoni eelse soojenduse ajal, ehk siis kerge ärevuse sain ikka sisse ajada enne rajale minekut. Täiesti põhjendamatu risk! Vahetult enne starti keskendusin põhjalikult ka jalalaba venitustele, kas siis tänu eufooriale jooksul või eelnevatele venitustele, pitsitamist ma maratoni ajal ei tundnud. Läks õnneks. Villide osas piirdusin ka vaid kahe väikse punase jõhvikaga parema jalalaba sisemisel küljel, mis aga oleks olnud tulem tavalise sokiga? Tõenäoliselt sama. Parem siiski karta, kui kahetseda. Ainuke tagasilöök tuligi peale maratoni, kui mõlemad jalalabad keskelt tulitasid. Minu kahtlus jääb sokile ja kompresseerivale keskosale. Kuiva, jaheda ilmaga julgeskin joosta mõlema sokiga, nii puuvillase kui spets jooksu omaga, kuid soojas ja/või niiskes oludes eelistan ikkagi spets sokki.

Riided: Ettevalmistavatel treeningutel jooksin nii kergemate kossutrenni pükstega, vuti trennipükstega,  soojustatud, pika säärega Crafti retuusiga kui õhukeste lühikeste Nike pükstega (1997 aasta mudel, mis sai soetatud põhikooli ajal, 100m sprindiks ning kaugushüppeks).

Kahe esimese puhul kannatas teha küll lühemaid otsi, kuid pikematel ei hakanud üldse katsetamagi. Pika retuusiga joostes sai üsna pea selgeks, et pikki vahemaid läbides ei pääse jalg nii vabalt liikuma kui lühikese püksiga. Seega esimene eelistus jäi lühikesele püksile. Jah, mõttes oli küll soetada lühikesed jooksuretuusid, eelkõige just reite hõõrdumise pärast, kuid kokkuvõttes otsustasin olla hinnatundliku tarbija ning astuda vaseliinimeeste ringi. Lõpliku valiku otsustasin jätta maratoni hommikuks. Optsioone oli 3, lähtuvalt õhu temperatuurist:

1. alla ~10C - pikk retuus;
2. 11C-14C - lühike püks ja CapsiCam;
3. ~15C ja soojem - lühike püks.

Sooja oli maratoni päeva hommikul ~14 kraadi, seega sai valitud Nike õhukesed lühikesed püksid ning sääre,- reielihased ning põlved määrdatud CapsiCamiga.

Särgivalikuga läks veelgi libedamalt, kuna kindel plaan oli joosta mustas JK Piraaja treeningsärgis, siis tehtud, mõeldud.

LÕPLIK HINNANG: 8/5 - hea. Pükste osas sain positiivse üllatuse osaliseks - kerged, mugavad, ei mingit hõõrdumist. Õnnestumine tuleb kirjutada suuresti ikkagi ka vaseliiniga määrmise arvele. Igal juhul lühikeste retuuside soetus on agendast maas. JK Piraaja särk muidugi teab mis mugav jooksmiseks ei ole. Sünteetilise särgi kohta on ta üllatavalt raske ning meelsasti naudib keha vastu hõõrumist, mistõttu ka kaenlaalused ning nibud said ohtra vaseliiniga sisse töödeldud. Verisest ihust seega pääsesin. Jooksusärgi osas tasub kaaluda investeerimist uude ja värskesse musta,- kollases toonis särki.

Lisavidinad: Pulsikellana kasutan Polari 2007.aastal soetatud mudelit RS200. Oma funktsionaalsusega rohkem kui sobiv  mulle kui harrastajale.

Muusika osas oli mõte soetada fm raadio/mp3 mängija, kuid ainult mõtteks see jäigi nii läks ka higipaela ning nokatsi ostmise plaaniga.

LÕPLIK HINNANG: 8/5 - hea. Pulsikell töötas pool distantsi laitmatult ning oli täitsa kasulik vidin esiti tempost kinnipidamisel (1km/5min) ning teisalt igavuse peletamisel. Otseselt pulsitsoonidest kinnipidamine ei tundnud rajal olevat otstarbekas. Distantsi teisel poolel leidis aga kell, et võiksin joosta lõpuni pulsiga ~230 tuuris ja nii me ka kahekesi finišeerisime. Plass lugu iseenesest kui mõelda võistlusandmete kogumisele. Muusika pleieri mitte omamine ~1000 osavõtjaga jooksul, kus iga 5km tagant musitseerib mõni kollektiiv ei osutunud puudusek. Nii ka ~16 kraadi juures ei tundnud puudust ma nokatsist või higipaelast. Hea mõte oli ka siiski Buff ühes võtta, geelide biitsepsile fikseerimise võib lugeda õnnestunud inseneriprojektide hulka